Kui vee pH on neutraalne ei põhjusta need ained probleeme, sest nende sisaldus väheneb peagi. Võimaluse korral on väga soovitav uusi tiike enne vähkide sinna asustamist läbi voolutada, näiteks vastkaevatud tiiki korduvalt tühjendada ja täita. Kaltsium Lupjasisaldava kestaga loomana vajab vähk eluks nii vee kui toidu kaudu rohkesti kaltsiumi. Soomes loetakse vee üle 16 mg/l ulatuvat kaltsiumi ioonide sisaldust vähi kaltsiumivajaduse katmiseks piisavaks. Vähikasvanduses peaks vee kaltsiumisisaldus olema üle 30 mg Ca/l, soovitavalt üle 50 mg Ca/l. Eesti looduslikes vetes ongi kaltsiumisisaldus tavaliselt üle 30 mg/l, lubjakivirikka pinnasega piirkondades aga tunduvalt kõrgem. Vee lubjasisaldust (seega Ca sisaldust) võib tõsta lupjamisega, selle tagajärjel happeline vesi neutraliseerub e. pH tõuseb. Vee lupjamist on parem teha vähkidest võimalikult
Valgu, mineraalainete ja vitamiinide tarve on aga sel ajal suurem kui enne rasedust. Lihtsaim ja kindlaim reegel on süüa iga päev vaheldusrikast toitu. Valgud on loote organismi ehitusmaterjal. Loomseid valke on piimatoodetes, lihas, kalas ja munades. Liha peaks olema korralikult töödeldud: praetud, keedetud või hautatud. Taimetoitlased peaksid kindlasti üle vaatama oma menüü ning pidama nõu oma arstiga. Piimatoodetest saab kaltsiumi, valku ja vitamiine. Kaltsiumivajaduse rahuldamiseks tuleb päevas juua 3-4 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks süüa 100- 200g kohupiima ja 30-40g juustu. Piima võib ka asendada keefiri, peti või jogurtiga. Hapupiimatooted aitavad ka rasedal kõhtu korras hoida. Raseduse ajal on suurenenud rauavajadus. Raud kuulub hemoglobiini koostisesse, rauapuudusel väheneb ema ja loote kudede hapnikusisaldus. Rauda on tarvis ka sünnitusjärgseks taastumiseks. Rauda on palju loomalihas, teraviljatoodetes,
annaabi.ee 
