Kogu Euroopas väga väheseks jäänud. Praegu tegeldakse populatsiooni taastamisega Hiiumaal. – Euroopa naarits 6.Eestis elab suuremates veekogudes – Peipsi ja Võrtsjärv ja neist väljuvates ja neisse suubuvates jõgedes. – tõugjas 7.Esimene selgrootu Eestis, kes võetu kaitse alla. – ebapärlikarp 8.Ei talu inimtegevust. Talle meeldib tihti kasvada metsas mahalangenud puude läheduses. – laialehine nastik 9.Kasvab Kesk- ja Lääne- Eesti madalsoodes kaltsiumirikkal mullal. Leidub ainult Eestis. – Eesti soojumikas 10.Elab veekogu põhjas poolenisti pinnasesse kaevunult. Suudab oma värvust muuta vastavalt keskkonnale. Silmanägemine on vilets. Toitub vett filtreerides. – hink 11.Kasvab sageli kohtades, kus inimene on algset taimestikku mõjutanud, nt põlluservades, metsaservadel, metsateedel. – karvane maarjalepp 12.Elab segametsas. Põgeneb vaenlase eest järsult teisele poole puud „hüppamisega“. – lendorav TOIDUVÕRGUSTIK
Kogu Euroopas väga väheseks jäänud. Praegu tegeldakse populatsiooni taastamisega Hiiumaal. – Euroopa naarits 6.Eestis elab suuremates veekogudes – Peipsi ja Võrtsjärv ja neist väljuvates ja neisse suubuvates jõgedes. – tõugjas 7.Esimene selgrootu Eestis, kes võetu kaitse alla. – ebapärlikarp 8.Ei talu inimtegevust. Talle meeldib tihti kasvada metsas mahalangenud puude läheduses. – laialehine nastik 9.Kasvab Kesk- ja Lääne- Eesti madalsoodes kaltsiumirikkal mullal. Leidub ainult Eestis. – Eesti soojumikas 10.Elab veekogu põhjas poolenisti pinnasesse kaevunult. Suudab oma värvust muuta vastavalt keskkonnale. Silmanägemine on vilets. Toitub vett filtreerides. – hink 11.Kasvab sageli kohtades, kus inimene on algset taimestikku mõjutanud, nt põlluservades, metsaservadel, metsateedel. – karvane maarjalepp 12.Elab segametsas. Põgeneb vaenlase eest järsult teisele poole puud „hüppamisega“. – lendorav Toiduvõrgustikud: Niit:
annaabi.ee 
