väiksem on luumass aga staieritel. Et mõjustada luukude, peab treening olema pikaajaline ja regulaarne, kuna selles koes on ainevahetus aeglane. Treeningu lõppedes või treenimisest loobumise järel kaob selle positiivne mõju aga kiiresti (mõne nädala jooksul). 45) Luukude kahjustavad tegurid - Liikumisvaegus pärsib luukoe moodustumist, mille tulemusena luude mass väheneb. Liikumisvaegus põhjustab osteoporoosi teket. Liikumisvaegusele on tüüpiline negatiivne kaltsiumibilanss, see tähendab, et uriiniga eritub palju kaltsiumi. Kuigi juba lühiajalisel voodireziimil võib tekkida negatiivne kaltsiumibilanss, on kolme kuni kuue nädala pärast see 4- 5 korda suurenenud. Luukoe vähenemise põhjuseks on luukoe resorptsiooni intensiivistumine ligikaudu 30% ja luukoe moodustumise langus ligikaudu 70%. 46) Lihaskoe alaliigid, nende võrdlus Silelihaskude ja vöötlihaskude. Vöötlihaskude omakorda jaguneb skeletilihas- ja südamelihaskoeks.
Muldade jaotus pHKCl alusel: • <4,5 – tugevalt happeline • 4,6…5,5 – mõõdukalt happeline • 5,6…6,5 – nõrgalt happeline • 6,6…7,2 – neutraalne • >7,2 – leeliseline Potentsiaalse happesuse põhjustavad mulla kolloididele neeldunud vesinik- ja alumiiniumioonid • Hüdrolüütiline happesus (H8,2). • Asendushappesus (H5,6). Happelisi muldi tuleb lubjata süstemaatiliselt 4-7 aasta järel. Mulla happesust suurendavad negatiivne kaltsiumibilanss, füsioloogiliselt ja bioloogiliselt happeliste väetiste kasutamine, happevihmad ja mullas tekkivad happelised ühendid (huumushapped, juureeritised) Mulla happesuse mõju taimedele: • Mulla pH mõjutab taimede fermentsüsteemi ja selle kaudu taimede kogu ainevahetust, kasvu ja arengut. • Mulla happeline reaktsioon takistab katioonide, eriti Ca ja Mg sisenemist taimedesse • Happelises mullas on palju taimedele toksilisi Mn ja Fe ioone.