Neid toodetakse raudoksiidsetest hematiidimaakidest nagu Hispaania oksiid ja Pärsia lahe oksiid, musta -- magnetiidist, kollast - limoniidist, pruuni - sideriidist ja tumepruuni - püriitidest. Lisaks neile looduslikult esinevaile pigmentidele toodetakse mitmesuguseid sünteetilisi raudoksiid pigmente. Kaks kõige väljapaistvamat näidet on raudoksiidpunased - ulatuvad heledast türgipunasest indiaanipunaste toonideni - ;need on saadud raudsulfaadi kaltsineerimisel ning teiseks veneetsiapunane, mida saadakse raudsulfaadi kaltsineerimisel lubja lisamisega. Kokkuvõte Värvi sorte on veel väga paljusid, näiteks on ka akrüülvärve ja lateksvärve. Akrüülvärv kuulub vesivärvide perekonda. Akrüül on sünteetiline plastvärv ning tema eluiga sai alguse 1960-ndail aastail. Lateksvärvidel on sideaineks väikeste piisakeste kujul vees
sajandi lõpu ja 18. sajandi ettekujutuste (flogistoniteooria) järgi aine, mis vabaneb muu hulgas põlemisel. Flogistoniteooriat peetakse esimeseks teaduslikuks teooriaks keemia ajaloos, sest ta põhines suurel hulgal katseandmetel tule ja põlemise ning sarnaste protsesside kohta. Georg Ernst Stahlilt pärineval klassikalisel kujul ütleb flogistoniteooria, et kõik põlevad ained, sealhulgas metallid, sisaldavad ühist printsiipi flogistoni, mis ainete põlemisel või metallide kaltsineerimisel lendub. Mida rohkem flogistoni aine sisaldab, seda paremini ja ägedamalt ta põleb. Metallid koosnevad "metallilubjast" (tänapäeva mõistes metallioksiidist) ja flogistonist ning on seega liitsema koostisega kui nende "lubjad" (tänapäeva mõistes oksiidid). Metallide kuumutamisel flogiston lendub ning jääb järele "metallilubi". Et "metallilubjast" metalli saada, tuleb talle lisada flogistoni. Seda saab teha kuumutamisel eriti flogistonirikaste ainete abil (flogiston võib ühelt
annaabi.ee 
