Võimalik on lagunemine 5-40% ulatuses. Hapniku puudumisel isomeriseerumine ja fragmenteerumine. Hapniku juuresolekul oksüdatiivne lagunemine. Kaltsiferool (Vitamiin D) D-vitamiin esineb kolmes vormis: kaltsiferool (D3), kolekaltsiferool ja ergokaltsiferool (D2). Vitamiin D3 (kolekaltsiferool, I) moodustub nahas kolesteroolist 7-dehüdrokolesterooli (eelvitamiin D3) fotolüüsil ultraviolettkiirguse toimel.Sarnaselt moodustub ka vitamiin D2 (ergokaltsiferool, II) ergosteroolist. Kaltsiferooli esineb looduslikult kalaõlides ja munakollases. Kolekaltsiferool tekib siis, kui päike paistab nahale ja ultraviolettkiired reageerivad keharasvas olevate steroididega, mis asuvad kohe naha all. Ergokaltsiferooli sünteesitakse taimedes päikesekiirte toimel. Hormoon kaltsitriool Vajadus, leidumine Enamus looduslikke toiduaineid sisaldab väga vähe vitamiin D3. Kalamaksaõli on erandlik vitamiin D2 allikas.
· stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. Vitamiin D defitsiit ohustab eeskätt imikuid ja väikelapsi, kes saavad vajatava vitamiini koguse ainult toiduga. Segatoitu tarbivatel täiskasvanutel defitsiiti ei teki. Vajadus on väike ja seda saadakse päris paljude loomsete toiduainetega. Defitsiiti ei teki juba seepärast, et näole ja kätele langev 20-30 minutiline päikesekiirgus tagab nahas päevast vajadust praktiliselt rahuldava kaltsiferooli koguse. Defitsiit võib aga tekkida kroonilise alkoholismi korral, ainult taimse toidu kestval tarbimisel, peensoole haiguste korral ja mõningate ravimite tarbimisel. Nt kortikosteroidid stimuleerivad vitamiin D konversiooni inaktiivseteks metaboliitideks, mistõttu nende kestev tarbimine põhjustab luude demineralisatsiooni. Vitamiin D kestev defitsiit imikutel ja väikelastel põhjustab rahhiiti ja sellega kaasuvat lihaste hüpotooniat
· stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. Vitamiin D defitsiit ohustab eeskätt imikuid ja väikelapsi, kes saavad vajatava vitamiini koguse ainult toiduga. Segatoitu tarbivatel täiskasvanutel defitsiiti ei teki. Vajadus on väike ja seda saadakse päris paljude loomsete toiduainetega. Defitsiiti ei teki juba seepärast, et näole ja kätele langev 20-30 minutiline päikesekiirgus tagab nahas päevast vajadust praktiliselt rahuldava kaltsiferooli koguse. Defitsiit võib aga tekkida kroonilise alkoholismi korral, ainult taimse toidu kestval tarbimisel, peensoole haiguste korral ja mõningate ravimite tarbimisel. Nt kortikosteroidid stimuleerivad vitamiin D konversiooni inaktiivseteks metaboliitideks, mistõttu nende kestev tarbimine põhjustab luude demineralisatsiooni. Vitamiin D kestev defitsiit imikutel ja väikelastel põhjustab rahhiiti ja sellega kaasuvat lihaste hüpotooniat
annaabi.ee 
