Teiseks eksimuseks võib lugeda meie elustiili: hommikul ei sööda või paremal juhul kugistatakse alla võileib, lõunaks võetakse mõni saiake ning õhtul kodus tehakse tasa kõik see, mis päeval saamata jäi. Täiskõhuga minnakse teleka ette ja energia kulu on tühine peaaegu kõik mis söödud, läheb rasvade täiendamiseks. Tervisliku toitumise põhimõtted töötati välja juba 20. sajandi 20ndatel ja need pole siiani oluliselt muutunud. Tervislik on kaloritevaene mitmekesine toit piiratud rasvade ja süsivesikute hulgaga. Kindlasti peaks jälgima annustatava soola kogust. Sool sisaldab naatriumi ning tõstab vererõhku, südameinfarkti ohtu, põhjustab liigse vedeliku kogunemist organismi ja tursete teket. Ka loomsete rasvade liig pole organismile hea. Viimaste rohke tarbimine suurendab riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse, teatud vähivormidesse ja suhkruhaigusesse.
millest kolm oleksid põhitoidukorrad ning kaks vahepalad. Samuti tuleb olla väga tagasihoidlik suhkru-, soola- ja rasvarikaste toitude tarbimisega (Deikina & Jõeleht: 2010). Inimeste toitumisvead on soodustavaks teguriks haiguste puhul. Õige toitumisega on seotud nii välimus, elu kestus, tervislik seisund ning töövõime. Üheks suurimaks veaks tänapäeva ühiskonnas ja toitumiskommetes on süüa palju magusat ja rasvast. Tervislik on kaloritevaene mitmekesine toit piiratud rasvade ja süsivesikute hulgaga (Söö terviseks). 1.4 Toitumine vastavalt vajadusele Väga tähtsaks teguriks on süüa vastavalt vajadusele. See tähendab, et toit peab varustama organismi elutegevuseks energiaga ning andma terviklikke toitaineid. Inimeste vajadused on väga erinevad ja muutuvad elu jooksul. Energiat tuleb saada nii palju, kui palju seda kulutatakse. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks,
annaabi.ee 
