potensiaalseks energiaks. · Soojushulgaks Q nimetame inimese puhul toitainete kalorsust, Q2 märgib aga väliskeskkonda eraldatavat soojushulka. · Eelnevast lähtudes on inimese kasuteger 25% · Inimese kasutegurit arvutatakse valemiga kasutegur = kalorsus korda eraldatav soojushulk jagatud kalorsusega ning korrutatud 100%-ga. Kalorsus · Mida intensiivsemalt inimene liigub, seda rohkem ta energiat kulutab, kuid igapäevane kalorikulu sõltub paljuski igaühe põhiainevahetusest, mida omakorda mõjutavad pikkus, kaal, sugu, vanus, rasvaprotsent, töö. · Tervise seisukohast on oluline, et toiduga saadavad energiakogused oleksid kooskõlas kulutatud energia määraga. · Toidu ülemäärane energiasisaldus tekitab rasvumist. Rasvumine on füüsika seisukohalt potensiaalse energia suurendamine. · Füüsikalises mõttes on üks kalor kindel energiahulk sõltumata sellest, kas see vabaneb
tingimustes lülituda ümber aktiivsemale rasvade kulutamisele. See, kui palju miskit kulub, sõltub aga juba treeningu iseloomust ja intensiivsusest. Tempokamates treeningutes on vaja palju energiat ja seetõttu kulutatakse pigem süsivesikuid, kuna neist saab energia kiirelt kätte. Kui tempo on taga, pole organismil ju aega oodata! Rahulikumas trennis kulub vähem energiat ja suures osas kulutab keha energia saamiseks rasvu. Kuna üldine kalorikulu on väiksem (madal intensiivsus), siis võiks treening kesta tavapärasest ka pisut kauem (näiteks 60 minuti asemel 80 minutit). Treeningu intensiivsus mõjutab omakorda pulssi. Nagu kõik treenimisega seonduv, sõltub ka rasvapõletuspulss inimesest, tema vanusest ja treenitusest. Optimaalseks võib pidada vahemikku, mille saad, kui lahutad 220st oma vanuse (maksimumpulss) ning arvutad sellest 6070%. Näiteks 40aastasel saame tulemuseks pulsivahemiku 108126 lööki minutis
näiteks Suurbritannias on keelatud kiirtoidureklaamide näitamine saadete ajal, mis on mõeldud alla 18-aastastele ning Rootsis on keelatud reklaamide näitamine lastesaadete vahele (Andersalu-Targo 2011) Televiisori vaatamine on lapsele väga kahjulik ka füüsilise poole pealt. Näiteks USA's jõuti äratundmisele, et epideemiana kasvav laste ja noorte rasvumine on põhjuslikus seoses teleritarbimise hulgaga. Avastati, et televiisori vaatamisega kaasneb väiksem kalorikulu kui puhkeseisundis (ehk mitte midagi tehes). Samuti sirutub käsi telekat vaadates pahatihti maiustuste ja snäkkide järele. Teleri ees väheneb südamelöökide arv 10 protsenti, niisiis tunnis umbes 420 lööki (Patzlaff 2003). Telerivaatamine on kohutavalt kahjulik ka meie silmanägemisele. Kui inimene vaatab maali seinal või mõnda fotot, tunneb ta end täiesti vabana, et seda silmitseda oma äranägemise järgi ning pildist ei tulene mingit sundlust. Telepilt avaldab ka väga
annaabi.ee 
