Ülesanne 7 Niiske õhk Teraviljakuivati tootlus on M1 t/h kuivatisse suubuva toorvilja järgi, kui selle niiskus W1=20% ja kuivatatud vilja niiskus W2=14%. Kuivatusagensina kasutatav välisõhk temperatuuriga t0 ja suhtelise niiskusega fi0 soojendatakse enne kuivatisse juhtimist ette kalorifeeris. Kuivatisse suubuva kuivatusõhu temperatuur on t 1 ja kuivatist väljuva õhu temperatuur t2. Algandmed: t1=100°C Punkt 1: T1=373,15 K h1=130 kJ/kg t2=50°C tm=35°C T2=323,15 K t1=100°C M1=10 kg/s ϕ1=4,375%
sissepuhkeõhul 18 oC. Sissepuhkeõhu temperatuur pärast tagastit sõltub hetkelisest temperatuurilisest kasutegurist ja saab avaldada järgmise valemiga: tpt=tvõ+t*(tvt-tvõ) tvõ välisõhu temperatuur tvt väljatõmbeõhu temperatuur t tagasti hetkeline temperatuuriline kasutegur Seni kuni sissepuhke õhu temperatuur pärast tagastit on madalam ruumi puhutava sissepuhke õhu temperatuurist, on vajalik täiendavalt soojendada õhku kalorifeeris. Punktile, kus välisõhu temperatuuri kõver lõikab sissepuhkeõhu joont, vastavast kõrgemast välisõhu temperatuurist alates peab soojustagsti töötama väiksema koormusega. Sissepuhkeõhu temperatuuri kõvera pärast soojustagastit ja sissepuhke temperatuuri vahelise kujundi pindala kajastab aastast kalorifeeri soojustarbimist. Sissepuhkeõhu kõveraga pärast tagastit, sissepuhkeõhu temperatuuri joonega ning välisõhu temperatuuri kõveraga piiratud kujundi
Hügieeni- ja tuleohutusnõuded ei luba korterite- vahelist õhu ringlust. Õhküttesüsteemi omadused on: • ruumis tekkinud soojust saab ümber jagada, näiteks päikesepoolsest toast varjupoolsesse, 74 • süsteemi on lihtne lisada õhupuhastus, -niisutus, -jahutus, • lihtne on lisada soojustagastit, • küttesüsteemi lekked ei ole nii tülikad kui vesiküttel, • kalorifeeris võib kasutada madalatemperatuurilist soojuskandjat, näiteks soojuspumbast saadut. 5.3. Õhutorustike arvutus Ventilaator töötab koos õhutorustikuga, millel on analoogia elektrivõrguga. Ventilaatori valimiseks on vaja teada tootlikkust, mille võib võtta võrdseks õhuvahetusega, ja ventilaatori poolt arendatavat rõhku. Vajalik rõhk koosneb õhutorustiku staatilisest rõhukaost ja vabarõhust (dünaamilisest rõhust) (joonis 5.7)
annaabi.ee 
