Seni kuni sissepuhke õhu temperatuur pärast tagastit on madalam ruumi puhutava sissepuhke õhu temperatuurist, on vajalik täiendavalt soojendada õhku kalorifeeris. Punktile, kus välisõhu temperatuuri kõver lõikab sissepuhkeõhu joont, vastavast kõrgemast välisõhu temperatuurist alates peab soojustagsti töötama väiksema koormusega. Sissepuhkeõhu temperatuuri kõvera pärast soojustagastit ja sissepuhke temperatuuri vahelise kujundi pindala kajastab aastast kalorifeeri soojustarbimist. Sissepuhkeõhu kõveraga pärast tagastit, sissepuhkeõhu temperatuuri joonega ning välisõhu temperatuuri kõveraga piiratud kujundi pindala näitab soojustagastist saadavat aastast soojustarbimist. Nende kahe kujundi pindala kokku on aastane soojustarbimine ilma tagastita. Joonisel on kujutatud kestuskõveral aastane soojustarbimine 0,6 ja joonisel 4 0,8 hetkelise temperatuurilise kasuteguri korral.
blokeerib reverseerimise ajal lühise tekkimise võimaluse. (Näidatud joonis 3 paremal poolel). Joonis 3 6 Skeemil punkt nr. 601 ehk toiteotsast otse all asub kontrolleri ehk alakeskuse kontakt mis tagab selle, et indikaatorlamp 61HL1 oleks alati töökorras. Kui lamp ei põle siis ei tööta ka süsteem. Kontakt TAZ UYXJ1 on ajami võimsuslüliti. Kontakt 63K1 on kalorifeeri pumba relee kontakt, mis ei lase ruumil liiga jahedaks muutuda ventilatsiooni tagajärjel. 61KO kontakt blokeerib reverseerimise ajal lühise tekkimise võimaluse. Ümberlüliti 61S1 abil toimub ventilatsiooni süsteemi reziimide valik. 0 asendis Relee mähis 61K2 saab toite ja kogu ventilatsioonisüsteem on valmis tööks aga ei tööta. A asendis töötab ventilatsioonisüsteem automaatreziimis, kus töö käsklusi saab ta VAK juhtimissignaalide paneelilt
· Kombineeritud reguleerimine, siin muudetakse nii õhu hulka kui ka selle parameetreid. 65 · Zaluziirest 5. niisutuskamber · soojutatud klapp 6. jahutuskamber · õhupuhastusfilter 7. kalorifeer · kalorifeer 8. ventilator praktikas võib olla nii esimese kui ka teise kalorifeeri juures soojustagasti!!!!! 9. mürasummuti 7.8 Hoone veevarustuse süsteemi osad, veevarustussüsteemide liigitus, kasutatavad materjalid ja seadmed (sh lisaseadmed). Süsteemi projekteerimise alused ning ehitustehnoloogia. Kui see küsimus ka insenerieksamile tuleb siis väheke konkretiseeritumalt, et saaksite süteemi lahti seletada näiteks 2 kordse eramu veevarustussüteem ja selle osad. Hoone veesüsteemid 1
annaabi.ee 
