haiguste suhtes. *Organismi vedelikutasakaalu säilitamine. Vesi mood suure osa meie kehamassist (2/3). Peamiselt kaotab inimese organism vett uriiniga ja higistamise teel. Veekaotus suureneb kehalisel tööl sõltuvalt selle intensiivsusest ja kestusest, aga ka riietusest, õhu temperatuurist ja niiskusest Kõigepealt tuleb kindlaks teha kehalise aktiivsuse koefitsient, et teada tema üldist kaloraazi. Määrata erinevate toitainete osakaalud kaloraazis, mis sõltub treeningu iseloomust (vastupidaladel rohkem SV-d ja jõualadel valke). Arvutada osakaalud kilokaloritest grammideks kasutades erinevate toitainete energeetilisi väärtust. Jaotada vastavad kogused toidukordade vahel, normaalne jaotus oleks: H-25%, oode 10%, L-35%, oode 10%, Õ- 20%. Koostada ideaalmenüü arvestades inimese individuaalseid eelistusi toiduainete suhtes.
· Triglütseriidid saavad tekkida ka ainult glükoosist. · Triglütseriidid lähevad verre, mida kasutatakse edaspidi energia saamiseks- need on VLDL- väga madala tihedusega lipoproteiini (maksa triglütseriidid, halb kolesterool). · HDL- kõrge tihedusega, hea kolesterool. · Kolestrool puhtal kujul peaks olema alla 5. · 1g valku annab 4 kCal, sama mis 1g süsivesikuid. · Valgu vajadus üldises kaloraazis ööpäevas peaks olema 11-15 %- 71g valku päevas. Lämmastiku bilanss ja selle võimalikud nihked. Lämmastiku bilanss- ööpäevas organismi poolt omastatud ja väljustatud lämmastiku suhe. N on valkude molekulis valkudele spetsiifiline, saab otsustada valkude ainevahetuse üle, seda saab mõõta. Lämmastikku viiakse välja higi, rooja ja uriiniga. Lämmastiku bilansiga otsustatakse valgu omastamise ja väljastamise üle. Kui on tasakaalust väljas- positiivne kui negatiivne.
annaabi.ee 
