o 05 01 03* Mahutite põhjasetted o 05 01 04* Alküülhappesetted o 05 01 05* Lekkinud õli o 05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed o 05 01 07* Happetõrvad (gudroonid) o 05 01 08* Muud tõrvad o 05 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted o 05 01 12* Õli sisaldavad happed o 05 01 14 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed o 05 01 15* Kasutatud filtersavi Kalmistupraht Kalmistupraht koosneb peamiselt haudade korrastamisest pärit taimsetest jäätmetest (lilled, oksad, lehed, muru, sammal, juurekamar), mineraalainest (liiv, muld, kivimaterjal) ning rämpsust e võõristest (lillevaasid, kunstlilled ja pärjad, kilekotid, küünalde jäägid jms). Et Eesti kalmistud on traditsiooniliselt kõrghaljastusega, siis hooajati tuleb arvatavasti väga palju puulehti. Kui suur massiprotsent kalmistujäätmetest on orgaaniline aine ja kui palju on prügi, ei ole teada.
· termilist eelgaasistamist ning sellele järgnevat gaasi põletamist. 3 . BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KOGUMINE EESTIS Eestis tervikuna sihikindlat biolagunevate jäätmetele orienteeritud käitlemist ei toimu. Orgaaniliste jäätmete kogumine on paljudele tülikas tegevus, sellepärast on otstarbekas ja lihtne alustada sellise materjali kogumise ning kompostimisega, mida on lihtne hulgaliselt saada ja koguda (haljastupraht, kalmistupraht, kaubandusjäätmed vms). Maa piirkonnas ja aedlinnades saab edukalt rakendada biojäätmete kohapealset komposteerimist. Elanike ja ettevõtete oma initsiatiivi soosimiseks võib luua paiga, kuhu orgaanilisi ,,hooaja" jäätmeid nagu lehed jne saaks kompostimiseks tuua - lokaalne kompostiplats või jäätmejaam. Kompostimise edukuse määrab toorme kvaliteet. Sorditud orgaaniliste jäätmete kompostimisel saadakse kasutamiskõlblikku toodangut komposti ning seda saab edukalt
annaabi.ee 
