võimalik, et neid ära ei veeta. Selliseid hunnikuid vaid tasandatakse. Tänu ebakorrapärasele prahiveole võib olla kalmistute juurde tekkinud ka väikeseid ebaseaduslikke 'prügilaid', sest lisaks kalmistuprahile kuhjatakse hunnikusse ka kodumajapidamistest pärit olmejäätmeid (pudelid, mähkmed, paber, ajalehed, riided jne). Koristus- ja äraveokulud kannab enamasti omavalitsus. Tavaliselt veetakse praht lähimasse prügilasse. Kalmistuprahi äravedu on kulukas ja eelistada tuleks selle kohapealset käitlemist, silmas peetud siin orgaanilisi jäätmeid mida tuleks kompostida. Õige töökorralduse juures on seda võimalik teha ka kohapeal, kalmistul. Komposti valmistamist raskendab see, et taimsed jäätmed võivad olla risustatud plasti, klaasi, kivide ja metalliga. Kui olmepraht ja võõrised kalmistujäätmetest välja sõeluda, võib neist toota kvaliteetkomposti
nende johtuda võivast mõjust keskkonnale ja avalikule tervisele. Kalmistud kipuvad asuma tihti tiheasustusalade sees või vahetus läheduses. Inimasulate laienedes on kalmistu asulaga sageli kokku kasvanud (nt Türi linna kaks kalmistut). Kalmistute negatiivne mõju tervisele ja keskkonnale võib tuleneda maetud jäänuste kõdunemisel pinnasesse ja põhjavette leostuvatest bakteritest, viirustest, orgaanilistest ja anorgaanilistest laguainetest, kuid ka kalmistuprahi matmisest või põletamisest tekkivast õhu-, pinnase- ja veesaastest. Erinevate haigusttekitavate bakterite ja viiruste sattumine põhjavette võib saada ohtlikuks kohtades, kus põhjavee horisont on madal ja pinnase moodustavad poorsed materjalid, nagu kruus, liiv, must muld (R. Kalle, ... 2005). Teine oluline tegur mida tuleks käsitleda on vee kaevu kaugus haudadest. Kuigi kalmistul olevaid veekaevusid nimetatakse kastmiskaevudeks ei vähenda see ohtu, et
annaabi.ee 
