sellest konkreetseid jälgi ei leitud, samas leiti uuritud piirkonnast esmakordselt matused. [4, lk 140] 1990. aastal leiti viie naise ja lapse hauad. Surnud dateeriti ajavahemikku 13. sajandist kloostri reformimiseni. 1992. aastal leiti veel kirsujäänustega haudu, üks nendest oli kaksikmatus. [ 4, lk 140; 5, lk 121] 1997. aastal toimusid avariikaevamised kloostri siseõues 170 m² suurusel alal. Seda ala oli peamiselt kasutatud kalmistuna, seega satuti rohkearvulistele matustele kloostri idatiiva õuepoolsel küljel. [ 4, lk 140, 141; 5, lk 121] Selgus, et kõik luustikud, peale kahe, mis kuulusid 7-10 aastastele lastele, olid naiste omad. Luustike uurimine näitas, et maetud olid küllaltki terved ning saanud head meditsiinilist abi, järelikult olid nunnad enamasti kõrg- ja keskklassi peredest pärit. Lisaks matustele avastati mitmeid sissekaeveid, mis
Mükeene kultuuri mõjud olid laiemad, ulatusid teistesse Kreeka maakondadesse. Vanimad asulakohad Argose lahe ranniku viljakal tasandikul Lerna asula. Omaaegsel mererannal, kuid oli soodsas kohal ka maismaateede suhtes. Lerna asustus sai alguse juba neoliitikumis, pärast mõningast vaheaega elati samas ka varasel ja keskmisel pronksiajal. 2500 eKr kuni 1700 eKr Lerna õitseng. U 18001250 eKr Lernas elati vaid ajuti, koht oli suuremas osas kasutusel kalmistuna. U 1250 eKr jäeti maha. Pronksiaegne Lerna oli üsna väike (u 180 m²). Varasel pronksiajal piirasid Lernat kaks müüri (kivivundamendil savitellised). Keskseks ehitiseks palee. See asustusetapp lõppes tulekahjuga. Hiljem võeti asula-ala uuesti kasutusele, varasema palee asemel siis haudehitis. Selle perioodi Lerna oli väiksemate hoonetega avaasula. Sellest asustusjärgust palju jäätmeauke. Lerna elanikud: põlluharijad, karjakasvatajad juba alates neoliitikumist.
annaabi.ee 
