Enamuse opiidiumite läheduses on olemas rauamaagi leiukohad. Eesti rauaaeg 500 ekr-1225 Vanem rauaaeg 500ekr-450 pkr Eelrooma rauaaeg 500ekr-50 pkr Kasut kivikirstkalmeid edasi, mõnele on tekkinud päris suured ja uhked mõõtmed. Lohukivide levik kattub kivikirtkalmete levikuga. Kusagil keskel toimus suur muutus, mis haarab paljusi asju nt matmiskombestik kivikirstkalme->tarandkalme.Ilmuvad nelinurksed tarandid kuhu surnuid hakatakse maksma. Kalmevormi muutus väljendab muutust tolleaegsete inimeste ühiskonnas ja uskumustes.Õllel oli oluline roll, pruugiti erinevatel tähtpäevadel ja tegemist oli rituaalse joogiga. Eelroomarauaaegsed kinnismuistised veelgi huvitavad. Tavaasulate kõrval mitmesuguseid teisi tüüpe. On Asulatüüp , mis paikneb järsku künka peal Erinevad ringvalllinnuste tüübid. Rooma rauaeg 50-450 Eesti rauaaeg 500 eKr 1225 Vanem rauaaeg 500 eKr 450 pKr Eelrooma rauaaeg 500 eKr 50 pKr
kivikalmetesse. Rooma rauaajal (50- 450 pKr) ilmub uus kalmevorm: tarandkalme, millesse asetatud luud olid põletatud kalmest väljaspool. Hauapanusteks olid enamasti ehted ja toit, relvi ja tööriistaid leidub harva. Arheoloogid oletavad, et see asjaolu on seotud roomlaste kaudu levinud arusaamaga, et teispoolsuses ootab lahkunuid alatine pidu ja sööming. Rahvarännu perioodil (450-800 pKr) maetakse nii kivikalmetesse, kui uude kalmevormi- kääpasse. Keskmisel rauaajal (600-800 pKr) ning viikingiajal (800-1050 pKr) jätkub kollektiivne matmine kääbastesse, tarandkalmetesse ja kivikirstkalmetesse. Tollel perioodil ilmuvad kalmetesse relvad, mis võiksid anda tunnistust poliitilistest-sotsiaalsetest muutustest ühiskonnas (Järve 2007: 7). Hiline rauaaeg (1050-1225 pKr) tõi endaga kaasa taas laibamatuse, muutuse põhjuseks oli ristiusk. Hauda pandi endiselt kaasa rohkelt ripatseid, ehteid, töö-ja tarberiistu (Torp-Kõivupuu
annaabi.ee 
