Vilde “Pisuhänd”, kus Kalmet mängis Sanderit. Palka maksti ainult neile, kes olid väga hädas. Näitlejatel puudus oma maja ning proovideks renditi 4-toaline korter, kus osad näitlejad, sh ka Leo Kalmet, elasid. Etendusi anti Saksa Seltsi Teatrimajas ehk praeguses Draamateatris. Draamastuudio teatri esimene õnnestumine tuli Max Mohri komöödiaga “Improvisatsioonid juunis”. (1927.a) Mõni aeg hiljem haigestus tuberkuloosi ja suri draamastuudio mõttekandja Rudolf Engelberg ning Leo Kalmetil ei jäänud muud üle, kui ohjad enda kätte haarata ja hakata ise teatrijuhiks, kuna ta ei tahtnud läbi suure vaeva ülesehitatud teatril minna lasta. Leo jäi teatrijuhiks 17aastaks. (kuni 1944aastani.) Leo Kalmet oli väga hea oma näitlejate vastu - ta korraldas lisaks päevastele proovidele kus olid kõik kohal hommikuti või õhtuti lisaproove, kus said harjutada need näitlejad kelle kohad veel nii hästi mõtet ei kandud või välja ei tulnud ja see väga selline
Aarne Üksküla: “Ilma Leo Kalmetita poleks kool olnud see, mis ta oli” Kalmeti teatriõpetusest said osa vaid neli esimest lendu, viimases neist 1970ndal aastal lõpetanud lennus õppis ka Lembit Ulfsak, kellel Kalmetist mälestused kõik soojad on. Esimese lennu paigus tabas teda insult. 1960 1960 aastal pöördus ta ka tagasi lasteteatri juurde, kui ta kutsuti Estoniasse lavastama Eugen Kapi lasteooperit “Talvemuinasjutt” Ta lavastas ka mitmel laulupeol etendusi. Ent Kalmetil oli veel üks teatrikool. Nimelt 1960-63 aastani tegutses Tallinnfilmi juures näitlejate õppestuudio, kus ta küll üsna väiksel määral kuid ometi, samuti õpetada jõudis. 1967 - instult Tema käe all, kuni aastani 1968, jõudis õppida kolm lendu. LK õpetas ka Tallinnfilmi õppestuudios; oli 1966-67 J.Tombi nimelise RAHVATEATRI peanäitejuht. Tema viimaseks tööks lavastajana, enne kui julgeoleku mehed ta uksele koputasid jäi vene klassiku
annaabi.ee 
