Esimesed linnused, nt Päälda (Muhu saar). Vall pae – raudkividest. 200 a paiku eKr muutub raud Eestis tavaliseks tööriistade ja relvade materjaliks. Odad, kirved, möögad, noad, habemenoad, karjasekeppnõelad, oimuehted. f) Rooma rauaaeg 50 – 450 pKr: Asustus tiheneb, hakatakse harima raskemini haritavaid muldasid, millest varem jagu ei saadud. Tüüpilised tarandkalmed: korrapärased, nelinurksed, ehitati järjest suuremaks. Surnu põletati, tuhk puistati kalmele laiali. Panuseid palju, esemed on enne kalmesse asetamist purustatud. Kasutusele tulid sõrmused ja sõled, kanti kaelavõrusid ja keesid. Relvi leitud vähe, kõige olulisim oli oda. Eliit ja lihtrahvas, alamate maksustamine. g) Keskmine rauaaeg 450 kuni 800 pKr: Rahutud ajad. Külade teke, linnuste ehitamine. Linnuseid 4 tüüpi: neemiklinnused, ringvall-linnused. Nn kalevipoja sängid, kõrgendikel paiknevad linnused. Maeti edasi
Monument asub Võrus, Tamula järve ääres. Muuseum asutati 10. veebruaril 1941. aastal. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum asub praegu kohas, kus Kreutzwald elas 44 aastat. Muuseum koosneb viiest hoonest - elumajast, kõrvalhoonest, aidast, tallist ja saunast. Krundi suurus on 5066 m². Muuseumis on säilitatud võimalikult palju Kreutzwaldi ajast. Alati on külastajatel võimalus istuda ning lugeda mõnda Kreutzwaldi teost. Sooviks tänu avaldada muuseumi giid Helju Kalmele, kuna ta oli suureks abiks materjali leidmisel. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE 3. jaanuaril 1923. aastal saatis Võru Noorsoo Karskusühingu laiali kutsed erinevatele Võru asutustele ja ka organisatsioonidele tulla kokku saama 14. jaanuaril Võru Käsitööliste Abistamise Seltsi saali. Selts tegutses täieõiguselise omanikuna Kreutzwaldile kunagi kuulunud majas, et moodustada Kreutzwaldi Mälestuskomitee. J.
või Virumaal Jäbaras, kus kivikirstkalmed ja tarandkalmed paiknesid üksteise kõrval. Lõugas dateeris kõik sellised "komplekskalmed" meie ajaarvamise 1.-2. sajandisse, s o klassikalistele tarandkalmetele vahetult eelnevasse aega (Lõugas 1976; 1977; Jaanits et al 1982: 209212). 15 Järgnevatel aastakümmetel kaevas Lõugas veel mõningaid Kurevere kalmele sarnanevaid matmiskohti Saaremaal. Nagu võib otsustada osade varasemate ja mitte kuigi üksikasjalike kaevamisaruannete põhjal, olid sellised kalmed kohati levinud ka Loode-Eestis (näiteks Rannamõisa kalme; vt Spreckelsen 1926). Enamik Mandri-Eesti rannaalade väikeste tarandikega kalmetest on siiski tunduvalt korrapärasema põhiplaaniga. Lang, kes on analüüsinud taoliste kalmete leiumaterjali ja mitmeid selliseid matmiskohti ka ise kaevanud, on
annaabi.ee 
