Pärast mitmeid üritusi ja lootuseid Rootsile sõda kuulutada , kuid riiginõukogu keeldumist ,õnnestus 1611.aastal , aprillis,Christianil Rootsile sõda kuulutada.Seda on peetud kui sõda, milles Christian IV saavutas suure võidu rootslaste üle.Läänes alustati Älfborgi,Rootsi merepoolse hingeava piiramist.1.mail lahkuisid Taani peaväed vastrajatud Christianopelist Blekinge idarannikul.Nende sihiks oli Kalmar. Alles 27.mail olid taanlased valmis Kalmarile tormi jooksma-selleks ajaks oli piiramine kestnud üle kolme nädala.Linn vallutatigi,aga alles kolmandal katsel ja sellega polnud asi veel otsutatud,jäi veel vallutada Kalmari kindlus. Ent Kalmari kindlus paistis äravõitmatuna ning oli taanlastele pinnuks silmas.Ometi läks neil korda seda alla andma sundida. Kuigi Christian kukkus läbi oma katsed olla suureks liidriks, oli ta töökas kuningas, kes püüdis esindada ideaalset renessanssi printsi. Tema huvid olid mitmekesised. Selle
ristisõjaturism hakkas lõppema. Poola leer mõtles ordu kaotamisele – tahtis ordu saata steppidesse tatarlaste vastu. Õigustuseks ordul skismaatiline teema (õigeusk). Poola-Leedu (ühtne riik alates 1589) suur probleem ordule seega. 1409 sõda ordu ja Poola-Leedu vürstiga päädis 1410 Tannenbergi lahingus, kus orduvastased võitsid. 1411 loovutas ordu Žemaitija Leedule ja Melno lepinguga loobus pretensioonidest. 1497 Kalmari unioon – Taani-Rootsi-Norra. Orduvastased toetusid Kalmarile, kuigi sealt sõjalist abi ei tulnud. Liivimaal peapiiskop Wallenrode sattus isegi orduga opositsiooni. Loobus sellest jamast ja läks ära Euroopasse. 1411 – uus peapiiskop J. Ambendi (?) keeldus ordusse astumast. 1423 Saarel-Lääne piiskop Ch Kuband (?) ka ordu vastu. Ordu okupeeris S-L piiskopkonna. Ambudi hankis paavstilt piiskopkonna ordusse inkorporeerimise tühistamise. Ka piiskop Scherhnoberg (?) oli edukas. 1428 otsustasid piiskopid kuuriasse saata delegatsiooni
annaabi.ee 
