Ent kui mõnede meremeeste jutud paika peavad, olla 3.juulil 1874.a. hiidkalmaar rünnanud India ookeanis tuulevaikuse kätte jäänud 150-tonnise veeväljasurvega purjelaeva "Perle". Nimelt märganud keegi madrustest eemal kobrutavat vett, läkitanud sellesse kohta harpuuni, mis tabanud hiigelsuurt looma. Haavatud kalmaar sööstnud laeva kallale, kahmanud oma haarmega selle mastist ning tõmmanud laeva ümber. Haarme pikkus olnuvat 30 meetrit. Selles ründes, mis tegelikult oli ju kalmaaripoolne hädakaitse, olevat hukkunud pool laeva meeskonnast. KASUTATUD KIRJANDUS Internet Raamat ,, Toiduained maailmast" Oma pea
Ent kui mõnede meremeeste jutud paika peavad, olla 3.juulil 1874.a. hiidkalmaar rünnanud India ookeanis tuulevaikuse kätte jäänud 150-tonnise veeväljasurvega purjelaeva "Perle". Nimelt märganud keegi madrustest eemal kobrutavat vett, läkitanud sellesse kohta harpuuni, mis tabanud hiigelsuurt looma. Haavatud kalmaar sööstnud laeva kallale, kahmanud oma haarmega selle mastist ning tõmmanud laeva ümber. Haarme pikkus olnuvat 30 meetrit. Selles ründes, mis tegelikult oli ju kalmaaripoolne hädakaitse, olevat hukkunud pool laeva meeskonnast. Loomariigi kõige kohutavamad jõukatsumised leiavad aset meres, arvatavasti umbes ühe kilomeetri sügavusel või sügavamalgi. Osapoolteks nendes võitlustes on kaselott ja hiidkalmaar. Võitjaks osutub tavaliselt kaselott, kes haaranud kalmaari kinni, tirib selle sügavusest pinnale. Kuna aga peajalgne pole võimeline oma keha siserõhku nii kiiresti reguleerima kui kaselott, kaotab kalmaar võitlusvõime ning vaal pistab ta nahka