Seepia tindipauna süvendi põhi on kaetud helkivate rakkude kihiga. Sellel "taskulambil" on ka valgust koondav sültjas läbipaistev lääts. Kui seepia peab vajalikuks oma lambi kustutada, eritab ta mantli õõnde pisut tindivedelikku, mis valgub valgustandvale kihile ning "kustutab" selle. KALMAAR Kalmaarid on kiired ujujad ning väga võimalik, et kõigist mereloomadest kõige kiiremad. Isegi väikesed kalmaarid arendavad kiirust kuni 55 km/h. Õige mitmed kalmaariliigid aga on suutelised ka lendama. Üks niisuguseid on heeringa suurune lendkalmaar, kes kas saaki jälitades või vaenlase eest põgenedes sageli veest välja hüppab, jätkates liikumist vee kohal liueldes. Arendanus vees maksimaalselt reaktiivjõudu, on lendkalmaar suuteline vee kohal läbima kuni 50 meetrit ning seda sageli 4-5 meetri kõrgusel veepinnast. Loomariigi kõige kohutavamad jõukatsumised leiavad aset meres, arvatavasti umbes ühe kilomeetri sügavusel või sügavamalgi
kelledest mõned on väga mürgised. Kalmaarid on seepiatest saledamad, kuid samuti kümne haarmega limused. Ka on kalmaarid suuremad, hiidkalmaarid isegi pikimad loomad üldse. Nende pikkus väljasirutatud kombitsatega ulatub kuni 18 meetrini Neid on u.300 liiki. Kalmaarid on kiired ujujad ning väga võimalik, et kõigist mereloomadest kõige kiiremad. Isegi väikesed kalmaarid arendavad kiirust kuni 55 km/h. Õige mitmed kalmaariliigid aga on suutelised ka lendama. Üks niisuguseid on heeringa suurune lendkalmaar, kes kas saaki jälitades või vaenlase eest põgenedes sageli veest välja hüppab, jätkates liikumist vee kohal liueldes. Arendanud vees maksimaalselt reaktiivjõudu, on lendkalmaar suuteline vee kohal läbima kuni 50 meetrit ning seda sageli 4-5 meetri kõrgusel veepinnast. Hiidkalmaar on kõige suurem peajalgne ning tema keha pikkus võib ulatuda kuni paarikümne meetrini
annaabi.ee 
