põlvest kõverdades laskuda, siis saavutatakse tõusuks vajalik hoog. Vilunud tantsijad ei suru end kunagi ainuüksi jalalihaste abil päkkadele, vaid lennutavad end liikumishooga üles, millega saavutatakse tõusu tunnetus hoopis kehas. Kehakallutused Kehakallutusi tehakse peamiselt tasakaalu säilitamiseks pöörete ajal. Nii nagu tõus päkkadele, on ka kallutus seotud liikumishooga. Kehakallutused peavad alati toimuma väliskülje sirutamise abil. Seejuures ei tohi kallutusepoolset sisekülge sisse murda või kallutuse ulatust käega suurendada, keha peab kaarduma. Kallutuse määr oleneb liikumishoost ja hoo poolt resulteeritud liikumissuunast. Kallutus järgneb peaaegu alati sissejuhatavale sammule, millega kaasneb vastandliikumine ja algab pöördumine. Kui see samm astutakse parema jalaga ette või tagasi, järgneb kallutus paremale, kui aga vasaku jalaga ette või tagasi, siis vasakule. Kallutus säilitatakse tavaliselt kahe järgmise sammu
kõverdades laskuda, siis saavutatakse tõusuks vajalik hoog. Vilunud tantsijad ei suru end kunagi ainuüksi jalalihaste abil päkkadele, vaid lennutavad end liikumishooga üles, millega saavutatakse tõusu tunnetus hoopis kehas. KEHAKALLUTUSED Kehakallutusi tehakse peamiselt tasakaalu säilitamiseks pöörete ajal. Nii nagu tõus päkkadele, on ka kallutus seotud liikumishooga. Kehakallutused peavad alati toimuma väliskülje sirutamise abil. Seejuures ei tohi kallutusepoolset sisekülge sisse murda või kallutuse ulatust käega suurendada, keha peab kaarduma. Kallutuse määr oleneb liikumishoost ja hoo poolt resulteeritud liikumissuunast. Kallutus järgneb peaaegu alati sissejuhatavale sammule, millega kaasneb vastandliikumine ja algab pöördumine. Kui see samm astutakse parema jalaga ette või tagasi, järgneb kallutus paremale, kui aga vasaku jalaga ette või tagasi, siis vasakule. Kallutus säilitatakse tavaliselt kahe järgmise