Seega võiks segavaks muutujaks lugeda ehk seisukohta, mida võis omada testis osaleja, kelle jaoks oli juba eeldatud hoiak juhuvahekorra kohta, mis võis tuleneda tema kasvatusest või religioossetest tõekspidamistest 12. Kas on täheldada või karta eksperimentaatori kallutatust ? Kui lähtuda sellest, et eksperimendi läbiviijad olid juba oma varasemate uurimistööde põhjal eeldanud ja püstitanud teatavaid hüpoteese, siis võiks seda kaudselt ka kallutatuseks nimetada, pealegi oli küsimustele vastuste andmise variandid koostatud ka uurijate kohaselt, mis on ka alati selliste nn.valikvastuste häda. Ise arvan, et suhtumist seksuaalsesse läbikäimisse abivahendeid kasutamata saaks uurida ka ilma valikvastuseid pakkumata. Küll on vaieldamata ka oma kogemused kinnitamas eeldusi, millele uurijad püstitatud hüpoteesi näol üritasid kinnitust saada ja sepärast see ka uurimuse lõpptulemusele mõju ei avaldaks. 13. Katseplaani valik?
· Tunnetatud sotsiaalse kohaloleku aste. · Kasutuskonteksti sotsiaalsuse aste. 60. Meedia mõjude tüpoloogia Mõjusid saab liigitada kahest dimensioonist - kavatsuslikkusest ja ajast lähtudes. Ettekavatsetud ja ettekavatsemata mõjud ning pika- ja lühiajalised mõjud. Goldingu kohaselt võidakse uudiste puhul ettekavatsetud lühiajalisi mõjusid käsitleda kallutatusena, ettekavatsemata lühiaajalised mõjud liigitatakse ebateaduslikuks kallutatuseks. Ettekavatsetud pikaajalisi mõjusid nimetatakse poliitikasks ning ettekavatsemata pikaajalisi mõjusid ideoloogiaks. (loe lk 382-384)