Tegutseva jäätmemäe maht on ligi 10 miljonit tonni. VKG on oma keskkonnategevuses seadnud eesmärgiks vähendada ladestatava poolkoksi hulka ühe tonni toodetava põlevkiviõli kohta 3,5 tonnilt kahele tonnile. VKG aastaraamat 2017 Varem veeti poolkoksi mäkke vagonettidega ja siis uhuti tööstusreovee abil laiali, et mägi ei kasvaks kõrgeks ja kitsaks. See tekitas reostunud nõrgvee probleemi. Nüüd on ladestusviisi muudetud: poolkoks veetakse mäkke kuivalt kallurveokitega, mis annab võimaluse seda ladestada täpselt vajalikesse kohtadesse. Nii vähendatakse mägede nõlvadelt alla valguva vee hulka ja ühtlasi võimalike saasteainete sattumist pinna- ja põhjavette, mis vähendab poolkoksi keskkonnamõju ja -riske. 4 Põlevkivi töötluses tekkivad ohtlikud ained, nende aastane kogus ja mõju keskonnale
2.10. Betoonpõranda rajamine Maja sisse tagasitäitena paigaldatud kergkruus on aluseks tulevasele betoonpõrandale, 100 mm armeeritud betoonplaadile. Tööde käigus osaleb 4 töölist, lisaks viimasel päeval betooni pumi juht. 3.2.11. Haljastuskihi rajamine Haljastuskiht rajatakse hoone välisperimeetri ümber, kogu väljakaeve ulatuses 0,2 meetri paksuse kihina. Muld võetakse pinnase koorimisest alles jäetud ladustamiskohast 200 meetri kaugusel, tuuakse tagasi kallurveokitega Scania CB8x4EHZ, mis laetakse täis teleskooptõstukitega Cat TH 417. Objektil tegeleb mulla laiali laotamisega minilaadur Cat 236 II. Lisa 4. Lisaks süvendi tagasitäitele kuluvale kasvupinnasele, rajatakse haljastuskiht kogu liigeldava ala ulatuses (ca. 5500 m2), mille kogumahuks on ligikaudu 1060 m3 mulda, millest 230 m3 on olemas ning juurde tellida tarvis 830 m3 mulda, see on 47 auto koormatäit. 3.3. Tööde kvaliteedi nõuded