Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ja Vihula vallas. Ala peaeesmärk on kaitsta Viitna järvi ja säilitada, kaitsta ning tutvustada järvi ümbritsevat maastikku. Viitna Pikkjärv 4. KALLUKSE MAASTIKUKAITSEALA Kallukse maastikukaitseala asub Lääne- Virumaal Kadrina vallas. Linda-Neitsi kivi Kallukse Sootaguse mägi mägedes 5. KELLAVERE MAASTIKUKAITSEALA Kellavere mägi Pandivere kõrgustikul 6. RAKVERE TAMMIKU MAASTIKUKAITSEALA 7. SÄMI MAASTIKUKAITSEALA 8. ÄNTU MAASTIKUKAITSEALA Äntu maastikukaitseala asub Lääne- Virumaal Väike-Maarja vallas Kärsa, Liivaküla, Nõmme ja Äntu küla maadel. Äntu maastikukaitseala Äntu Sinijärv 9
KAITSEALISED ÜKSIKOBJEKTID LÄÄNE-VIRIMAAL ARINA BORISSENKO 12. KLASS LÄÄNE-VIRUMAA ÜKSIKOBJEKTID (01.01.2015) • PUUD: 40 • KIVID: 19 • MUUD: 16 KOKKU: 75 KALLUKSE MÄND (KADRINA VALD) • KALLUKSE MÄNNIGA ON SEOTUD MITMED RAHVAPÄRIMUSED. NÄITEKS 1885. AASTAST ON PÄRIT ÜLESTÄHENDUS, MILLE JÄRGI OLNUD MÄND ÜLE TUHANDE AASTA VANA JUBA SIIS, KUI EESTLASED EESTI ALADELE RÄNDASID. • SAMUTI KINNITATI, ET SEDA PUUD EI TOHI VIGASTADA, KUNA SIIS HAKKAB TEMAST VERD VOOLAMA JA RAHVALE TULEB SUUR ÕNNETUS. ILUMÄE HIIEPÄRN (VIHULA VALD) • SELLE KANDI INIMESED ON AASTASADU KÄINUD SEAL PALVETAMAS, ANDE TOOMAS, RAVIMAS JA PÜHI PIDAMAS.
Rannikumadalikule on iseloomulikud kivikülvid (Käsmu poolsaarel) ja rändrahnud (Ehalkivi jmt). Jõed on paekaldasse uuristanud sügavaid orge. Viru lavamaa põhjapiiri moodustav Põhja-Eesti paekallas on Lääne-Virumaal rannajoonest kaugel, osaliselt mattunud ega moodusta selgepiirilist astangut. Lavamaa pinnakate on valdavalt õhuke, kohati on karsti (Aseri tektoonilises rikkevööndis Sämi külas). Leidub oose (Pahnimäed, Rakvere linnamägi), otsamoreene (Kallukse mäed) ja mõhnastikke (Männikvälja). Pandivere kõrgustikust paikneb Lääne-Virumaal 2/3. Valdavad moreenitasandikud, põhjaosas on need 80–110, keskosas 120– 130 ja lõunaosas 90–120 m kõrgusel (kõrgeim koht Emumägi, 166 m). Kõrgustikul leidub ka künkaid (Assamalla ja Rägavere ümbruses), lõunaosas (eriti Rakke piirkonnas) voori ning oose (Mõdriku–Paasvere oosistik jmt). Kõrgustiku keskosa läbib Porkuni–Vao ürgorg. [6] Mullastik
annaabi.ee 
