Äratab neid üles kellegi nutt ning mitmekordne hädakaja. Luuletus on külm, pime ning mitte just paljulubav tuleviku suhtes. Tulevik näib hall. 4. Suve luuletus: ,,Ootamatused" Kui hakata lugema seda luuletust, siis tundub see armastuseluuletus täis rõõmu olevat. Kuid luuletus lõpeb püandiga noori tabab nool, mis neile viimase kallistuse kingivad. ,,Sääl äkki nool, ei tea kust, tabas meest ja teine neidu: lõkendasid ihad meil uuteks kallistusteks ootmatult." See tundub küll kohati romantiline, kuid tegelikult on autori meeled minemas juba sügisesse, mil kõik on tume. Gustav Suitsu suve luuletused räägivadki armastusest, mis suubuvad masendusse (sügisesse).
Elamused on sõnastatud varjundiküllaselt ja kogu oma keerukuses. ,,Kohtamine" visandab Helsingi aprillipäeva muljeid ja Tähetorni mäe merelõhnalist parki, kus toimub noorte varglik kohtumine ja minek ´kevadele vastu´. ´Ei tea kas ainult ajaviiduks, ei tea, kas õnne kestvaks liiduks.´ ,,Ootamatused" ei raatsi maiõhtul kohtujad niisama hõlpsasti lahkuda. ´Sääl äkki nool, ei tea kust, tabas meest ja teine neidu: lõkendasid ihad meil uuteks kallistusteks ootamatult.´ ,,Nebuloosa" oktoobrisajuses linnas ei suuda noored äratada kustuvat armastust. ´Nii unenägudeta tutval teel üksteise kõrval kõndisime veel ja rändasime jalad ainult rakku.´ ,,Valge käsi" tõrjub unevaevas noormees kiusavaid meelelisi ja kiitvaid kujutusi. ,,Maikellukesed" - esiplaanile tõuseb ajaluuleline alge, armastusmotiivi käsitlus areneb meenusmuslikul foonil. Mu tuba on küllastatud lõhnadega Maikellukestest tillukestest.