Ta tegi oma armastatu surematuks ja Ganymedes jäigi Olümposele jumalate veinikallajaks. Zeus võrgutas Leda, tulles tema juurde luigena, ning Leda sünnitas Zeusile poja Polydeukese ja tütre Helena, maailma kõige ilusama naise. Mõne legendi järgi olevat Leda munenud kaks muna, millest lapsed olevat koorunud. Tyndareosega sai Leda poja Kastori ning tütred Timandra, Phoebe, Philonoe ja Klytaimestra. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi, nagu näiteks Letot ja Kallistos, võistlejaid ja isegi nende lapsi, nagu näiteks Herakles. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündijale, õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod.
kaetud silmadega ja mõnikord kuldsete tiibadega. Hera oli vanakreeka kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Eros Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi, nagu näiteks Letot ja Kallistos, võistlejaid ja isegi nende lapsi, nagu näiteks Herakles. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündiale, õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod. Herakles lõi ka surnuks Linose. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna
Tethys . Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Hera olevat olnud noor ja kaunis, kuid temale loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning karistas Zeusi armukesi nagu näiteks Letot ja Kallistos, isegi nende lapsi, nagu näiteks Herakles. Zeusi plaan luhtus, kui tahtis teha Heraklesest valitseja, sest Hera taksitas armukadedusest Heraklese sündi. Hera üritas tappa Heraklest kahe maoga, kägistas Herakles need maod. Herale oli pühendatud lehm ja paabulind ning ta lemmiklinnaks oli Argos. Ares Ares (Mars) on vanakreeka mütoloogias sõjajumal ning Zeusi ja Hera poeg
Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna.Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Rooma usundis vastab talle Juno. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi, nagu näiteks Letot ja Kallistos, võistlejaid ja isegi nende lapsi, nagu näiteks Herakles. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündijale, õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod. Herakles lõi ka surnuks Linose. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks
Samuti hakati seal koostama esimesi piiskoppide nimekirju, kirjutama üles Rooma pärimust ja piiskoppide tarkust. Roomast käisid teised piiskopid nõu küsimas, eriti tihe oli side Põhja-Aafrika ja Rooma vahel. Nikaia ja apostellik usutunnistus said aluse rooma usutunnistusest ehk Symbolum Romanumist. Esimestel Rooma paavstidel kuni Konstantinus Suureni 4. sajandil ei olnud poliitilist võimu. Siiski paistavad silma näiteks Viktor I ja paavst Kallistos, kes püüdsid paavsti kõrgemat positsiooni juurutada, Viktor I püüdis Lähis-Ida kogudusi sundima ülestõusmispühasid samadel kuupäevadel tähistama kui Roomas. Seoses võimu üle viimisega Konstantinoopoli hakkasid Rooma ja Konstantinoopol omavahel konkureerima, Rooma ei soovinud oma autoriteedist loobuda. Näiteks pidas Rooma Nikaia otsuste järel maha mitu sinodit. 342. aastal toimunud Serdica sinodil segati
annaabi.ee 
