sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (a la "Mati oli siin" - nn. tag-grafiti). Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. Tegemist oli New Yorgis kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.70.ndate alguseks tekkis oma nime kritseldajaid paljuvõitu, ning tekkis vajadus oma nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, eri grafititegijad võtsid kasutusele erinevaid kirjastiile. Sellest arenesid välja erinevad grafitistiilid, nagu "throw-up", "piece", "wildstyle", "stencil" (sablooni abil tehtud grafiti), "mural" (tervet seina kattev grafiti) jm.Eesti grafitikunsti esimeseks tegijaks peetakse Ülo Kiplet, kes suutis suure osa Tallinna ja Tartu linna seintest, plankudest ja isegi tänava äärekividest täis kirjutada oma manifesti "Haiguste ravi. Kontrollitud..."Peale kunstiliigina
joonistustele, kujunditele. Esimene nn. moderne grafiti pärineb praeguse Türgi aladel olevast AntiikKreeka linnast Ephesusest. Grafiteid on leitud ka maiade, varjaagide ja isegi viikingite kultuuriruumist. Grafiti ajalugu Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse 60.70ndaid USAs. Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. 70.ndate alguseks tekkis oma nime kritseldajaid palju, see põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks. Grafiti ajalugu 70ndate lõpupoole algab New Yorgis ka grafitivastane võitlus, põhjuseks üldine kuritegevuse kasv. 1980. aastate alguses sai aga grafiti meedia mõjul moeasjaks, jõudis kunstigaleriidesse. 1990.ndate alguses kasvas grafiti populaarsus just kõige enam Euroopas ja Jaapanis. Tänapäeval on eriti levinuks muutunud nii valmistööde kui ka kavandite väljapanemine internetis. Grafiti Eestis
monumentidele oma nimesid. Seega on grafiti aastatuhandeid vana ning levinud erinevates maailma paikades. Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (näiteks "Mati oli siin" - nn. tag-grafiti) 70.ndate alguseks oli nime kritseldajaid palju ning tekkis vajadus oma nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, eri grafititegijad võtsid kasutusele erinevaid kirjastiile. Sellest arenesid välja erinevad grafitistiilid, nagu "throw-up", "piece", "wildstyle", "stencil" (sablooni abil tehtud grafiti), "mural" (tervet seina kattev grafiti) jm. Nähtusesse suhtumine on kahetine ühelt poolt peetakse kunstiks ja teisalt vandalismiks, aegade jooksul on seda seostatud ühiskonna allakäigu, vägivalla,alkoholismi ja narkomaaniaga. 1980
võrdsed võimalused valgetega ja nii oli breiktants, hip-hop ja sõnumite seintele kirjutamine ainuke võimalus sotsiaalse ebavõrdsuse suhtes meelsust avaldada. Erinevad gängid märgistasid territooriume oma nime seintele kirjutamisega. Tegutseti pimeduse varjus, enda nägu kapuutside ja maskide varju peites ning sageli organiseeritult mitmekesi kuna tegutseda tuli kiiresti. Tasapisi muutus kirjutatav nimi kalligraafilisemaks ehk kunstipärasemaks, et täiskirjutatud pindadel silma paista. Tänavakunst on tekkinud, kuna tänavakunstnikud käivad öösiti luba küsimata seintele pilte joonistamas, et teha linnaruum möödakäijatele huvitavamaks ja ilusamaks. Nad usuvad, et kunsti tegemiseks ja nautimiseks ei ole vaja institutsionaalset galeriide jm näitustepindade süsteemi, piisab linnatänavate koledatest seintest ja plankudest, mis vajavad värskendust.