Pruunvetikad on võimelised fotosünteesima 20-30 m sügavusel vee all. Eestis on levinud harilik põisadru. Punavetikad põhiliselt kasvavad nad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikad,s.o 200m sügavusel. Punavetikaid on ligi 5000 liiki,neist elab maismaal ja magevees ainult 150 liiki. Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli varjutavaid punaseid pigmente,mis aitavad fotosünteesida nõrgas valguses. Nendest toodetakse agarit, mis on kallerduv aine ja mida kasutatakse toiduainetetööstuses ja meditsiinis. Eestis valmistatakse agarit frutsellaariast ehk punasest vetikast. Rohevetikad- enamik neist elab magevetes,vähemal määral leidub neid ka mullas,puutüvedes ja isegi lumel. Nende seas on nii üherakulisi,koloonialisi,kui ka hulkrakseid vorme. Osa neist elab sümbioosis vee algloomadega,selgrootute loomadega või seentega(samblikega). Teada on üle 8000 rohevetika liigi
Suur hulk punavetikaliike elab troopilistes meredes. Paljunemine: Punavetiktaimed paljunevad nii suguliselt kui suguta. Viimase puhul toimub see aplanospooridega. Sugulisel paljunemisel ühineb viburita spermaatsium oogooniumis valminud valminud ühe munarakuga. Pärast viljastumist areneb välja kohe sügoot. Kasutamine tööstustes: Punavetiktaimedel on rakukestades sisalduvate kallerduvate ainete tõttu majanduslik tähtsus. Tuntuim kallerduv aine on agar, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja mitmes tööstusharus. Ränivetikad (Bacillariophyta) on ainuraksed või koloniaalsed mikroskoopilsed organismid. Liike on teada umbes 100 000. Ränivetikaid esineb kõikides veekogudes ja isegi mullas. Ehitus: Ränivetikate iseloomulikuks tunnuseks on rakke kattev keeruka struktuuriga ränipantser. Ränipantser koosneb kahest poolmest: välimisest suuremast epitheekast ja sisemisest väiksemast hüpotheekast
Nende seas on mikro- ja makroskoopilisi vorme.Nad on võimelised fotosünteesima20-30m sügavusel vee all.Meie vetes on levinud harilik põisadru. PUNAVETIKAD-põhiliselt kasvavad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikad u.200 m sügavusel.Neid on ligikaudu 5000 liiki,neist elab maismaal ja magevee ainult 150.Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjutavaid punaseid pigmente,mis aitavad fotosünteesida nõrgas valguses.Nendest toodetakse agarit,mis kallerduv aine ja mida kasutatakse toiduainete tööstuses ja meditsiinis.DÜSENTEERIA SISEAMÖÖB-on inimese parasiit,kes elutseb pime-ja käärsoole valendikus,harvem ka maksas.Põhjustavad veritsevaid soolehaavandeid. Kui ravi ei ole õigeaegne, põhjustab põletike koldeid.NÄGLEERIA-on levinud kesk-ja lõuna-euroopas.Elab niiskes pinnases,veekogudes ja levib tolmuga õhus.Sattudes inimese organismi põhjustab rasket,sageli surmaga lõppevat amüboidset ajukelmepõletikku.
annaabi.ee 
