1862. pääseb Snellman Aleksander II juurde, ulatab talle seaduseelnõu, milles on kirjas, et 20 aasta jooksul peaks soome keel saama rootsi keelega võrdseks. 20 aasta pärast peaks igal elualal saama asju ajada soome keeles. 1832. läks Turu Ülikooli. Tänu Snellmanile võeti vastu keeleseadus, tema teena on ka soome mark ja soomekeelne haridus. Snellmani päev on 12. mai. Kuulus Laupäeva Seltsi. ,,Maamiehen ystävä" (1844), ajaleht Saima (1844-1846), kirjandusliide Kallavesi (1846) 15. 19. sajandi II poole uuendused 1890ndateks soomekeelseid keskkoole rohkem kui rootsikeelseid. Uus, liberaalne mõtlemine: suuremad poliitilised vabadused, taunis konservatiivset, rahvusekeskset ja rahvavalgustuslikku tegevust. 1850ndatel ja 60ndatel pandi alus Soome oma rahandusele, postisidele ja pangandusele. Vähendati tsensuuri, tihenesid kultuurikontaktid muu maailmaga. 1863. juuni allkirjastati keeleseadus, millega tõsteti soome keel võrdesse seisu rootsi keelega
1862. pääseb Snellman Aleksander II juurde, ulatab talle seaduseelnõu, milles on kirjas, et 20 aasta jooksul peaks soome keel saama rootsi keelega võrdseks. 20 aasta pärast peaks igal elualal saama asju ajada soome keeles. 1832. läks Turu Ülikooli. Tänu Snellmanile võeti vastu keeleseadus, tema teena on ka soome mark ja soomekeelne haridus. Snellmani päev on 12. mai. Kuulus Laupäeva Seltsi. ,,Maamiehen ystävä" (1844), ajaleht Saima (1844-1846), kirjandusliide Kallavesi (1846) 15. 19. sajandi II poole uuendused 1890ndateks soomekeelseid keskkoole rohkem kui rootsikeelseid. Uus, liberaalne mõtlemine: suuremad poliitilised vabadused, taunis konservatiivset, rahvusekeskset ja rahvavalgustuslikku tegevust. 1850ndatel ja 60ndatel pandi alus Soome oma rahandusele, postisidele ja pangandusele. Vähendati tsensuuri, tihenesid kultuurikontaktid muu maailmaga. 1863. juuni allkirjastati keeleseadus, millega tõsteti soome keel võrdesse seisu rootsi keelega
Europaeus oli Lönnrotile abiks soome-rootsi sõnaraamatu koostamisele. Europaeus hakkas peagi Ingerimaal ringi rändama. Lönnrot hakkas välja andma ka esimest soomekeelset ajalehte ,,Mehiläinen"-mesilane. Seal oli palju tarkust rahvale. 1820-70 kaasaegse soome keele varajane periood. Sel ajal loodi väga palju sõnu. Johan Vilhelm Snellman- kirjutas ,,Maamiehen ystäva", andis välja ajalehte ,,Saima", kuulus kirjandusliitesse ,,Kallavesi", avaldas artikleid oma ajakirjas ,,Litteraturblad för allmän medborgelig bildings". Teda nimetatakse rahvusfilosoofiks. Ta võttis kasutusele mõiste ,,rahvuskirjandus". See tähendas, et rahvuskirjandus kasutab kirjanduses oma keelt. Ta propageeris soome keeles kirjutamist. Ta rõhutas ka, et rootsikeelne haritlaskond peaks muutuma soomekeelseks, nii sajandi lõpuks juhtuski. Ise pidas ta väga oluliseks ajalehe ,,Saima" kirjutamist, mis siiski oli rootsikeelne.
annaabi.ee 
