), ühekordselt kasutatavaid kummikindaid, kraadiklaas, käärid. Koduapteek maksab meil umbes 50 eurot. Minu kogemus esmaabiga. Minul jäi jalg autoratta alla kui olime virtsus ja hakkasime praami peale minema . praami peal oli mu jalg jube valus ja ei jaksanud üldse liigutada oma jalga .ja alles järgmine päev sain minna haiglasse arsti juurde ja seal pandi mu jalg kipsi . Esmaabi andmise skeem. MIDA TULEB TEHA KALLALETUNGIOHU PUHUL Ringhääling, televisioon ja ajalehed teatavad kallaletungiohust otsekohe. Kuulnud seda teadet, valmistuge kohe kaitseks, kus te ka ei oleks, kas linnas või maal. PIDAGE MEELES! NEIS TINGIMUSTES ON KALLIS IGA MINUT? Kõigepealt muretsege endale ja oma perekonnale individuaalsed kaitsevahendid. Varuge toiduaineid ja vett mõneks päevaks. Seadke valmis koduapteek, kus peab olema termomeeter, nuuskpiiritust, jooditinktuuri, sidemeid, vatti, söögisoodat,
sõjalennukid.Otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta. V.Molotov teatas, et kuna vahepeal on Narva lahes uputatud Nõukogude kaubalaev ,,Metallist", siis on valitsus sunnitud loodavate mereväebaaside kaitseks tooma Eestisse ka 35 000-meheline maaväe (Eesti sõjaväe suuruseks oli 15000). 28.september 1939. a. kirjutati vastastikuse abistamise paktile alla. Selle kohaselt tuli mõlemal riigil hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, anda vastastikust abi kallaletungi või kallaletungiohu korral, NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel, Eesti andis NSVL sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Suusõnal lubasid NSVL jhid, et Eesti jääb iseseisvaks ning NSVL ei sekku Eesti siseasjusse. Punaarme sissemarss Eestisse. 2. oktoobril saabus Tallinnasse Nõukogude sõjaväelaste delegatsioon, et täpsustada baaside asukohtade ja baasivähede sissemarsiga seotud küsimusi. 18
1920. aastate lõpul ilmusid Eestis ajalehed ja ajakirjad peale riigikeele ka saksa, vene, rootsi, soome, jidisi ja inglise keeles. [http://www.estonica.org/et/Kultuurielu_kahe_maailmas %C3%B5ja_vahelisel_ajal/] 3. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 3.1 Baaside aeg 8.september 1939 . a. kirjutati vastastikuse abistamise paktile alla Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel. Selle kohaselt tuli mõlemal riigil hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, anda vastastikust abi kallaletungi või kallaletungiohu korral, NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel, Eesti andis NSVL sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Suusõnal lubasid NSVL juhid, et Eesti jääb iseseisvaks ning NSVL ei sekku Eesti siseasjusse.Punaarme sissemarss Eestisse . 2. oktoobril saabus Tallinnasse Nõukogude sõjaväelaste delegatsioon, et täpsustada baaside asukohtade ja baasivähede sissemarsiga seotud küsimusi. 18. oktoobril avanesid piiriväravad ning nii raud- kui maanteid