kinnipeetava põgenemisel, põgenenud kinnipeetava tabamiseks, relvastatud kinnipeetava kahjutuks tegemiseks, mõne muu ohtliku esemega varustatud kinnipeetava kahjutuks tegemiseks, kallaletungi kõrvaldamiseks, kõrvaliste isikute vanglasse sissetungimise takistamiseks. 10 Tulirelva kasutamine on keelatud naiste ja alaealiste vastu. Millistel juhtudel on siiski erandkorras tulirelva kasutamine antud isikute suhtes lubatud? põgenemisel; kasutavad relva vastupanu avaldamisel; kallaletungil vanglateenistuse ametnikule või muudele isikutele. 11 Millisel juhul ei ole teenistusrelva kasutamine ilma eelneva hoiatuseta õigusvastane? tulirelva kasutamine lubatud edasilükkamatul juhul, tõrjumaks vahetut ja otsest ohtu elule ja tervisele. 12 Nimeta pärast tulirelva kasutamist tehtavad toimingud. 1.Pärast lasu sooritamist hoiab ametnik tulirelva ohuallika suunas seni, kuni ta on veendunud, et ründe-, vastupanu- ja põgenemisoht on lõppenud.
Versailles`rahulepingu põhisisu: · Saksamaa pidi loovutama osa oma territooriumist naaberriikidele (kaotas 1/8 oma territooriumist, mitu miljonit elanikku) Prantsusmaale läks Elsass-Lotringi piirkond.Tsehhoslovakkiale läks Sudeedimaa, veel alasid Poolale, Belgiale, Taanile jne. Territoriaalsete muudatuste tagajärjel tekkis nn. Poola koridor, st. kitsas maariba läbi Saksamaa, et Poola pääseks mereni. See häiris Saksamaad iseäranis, oli üheks ettekäändeks Saksamaa kallaletungil Poolale II maailmasõja algul. Klaipeda linn läks algul võitjate kontrolli alla, 1923 haaras selle Leedu. Maavaraderikas Saarimaa jäi 15 aastaks liitlaste kontrolli alla, 1935 liideti taas Saksamaaga. · Reini jõe vasakul kaldal (+50 km paremal kaldal) moodustati demilitariseeritud tsoon (=sakslased ei tohtinud sinna viia sõjaväge, ehitada kindlustusi jne.) · Saksamaa pidi võitjariikidele maksma sõjakahjude eest hüvitist ehk reparatsioone
Ta hambad on suured ja valged, tihedasti üksteise kõrval. Ta saba on mõõgakujuline. Rahulikus olekus on koera saba all, ärritatuna hoiab ta aga saba esimest kolmandikku seljaga ühel joonel. Suur snautser Suur snautser on liikuv ja hea iseloomuga, kohaneb ruttu peremehega ning armastab lapsi, ent võõraste vastu on ettevaatlik ja umbusklik. Suur snautser on hästi dresseeritav, ilmastikule vastupidav, hoiab väga inimese juurde, tugev töös ja kallaletungil. Ta pea on tugev, nelinurkse kujuga ja püstine. Ta hambad on tugevad. Ta silmad on ovaalsed ja tumedad. Kõrvad on tal püstised, asetsevad kõrgel ja peavad olema kupeeritud. Saba on tal kõrgel ning see on keskmise pikkusega. oti lambakoer ehk kolli Elamine ja töötamine oti mäestiku karmides oludes karastas oti lambakoera, arendas tal välja erakordselt hea haistmise ja kuulmise ning tegi ta vastupidavaks
annaabi.ee 
