sündmustele ja olukordadele, mille juures me suudame ennast tervendada, tõsta oma teadvust ja luua elamisväärset elu, aga ka osaleda maailma ja inimkonna arendamises. Inimesed ja tunded, millega me ennast ümbritseme, eksisteerivad alati selleks, et võiksime ärgata ning areneda. Me võtame üsna varajases staadiumis teatud põhihoiaku omaenda funktsioonide, rolli ja ülesande suhtes. Meie ellujäämise strateegia seisneb rollide omandamises, mis muudavad meid kas ohvriks või kallaletungijaks, ning nendest rollidest sünnivad hiljem negatiivsed isiklikud seaduspärasused. Võime oma arengus edeneda üksnes siis, kui oleme valmis võtma endale vastutust oma elamuste ja tundereaktsioonide eest ning tunnistama, et me ise oleme need kujundanud. Põhimine heaolu, mis on hädavajalik armastusküllaste, tervete ja usaldavate inimeste kujundamiseks, on rahu ja koostöö puudumine maailmas. Rahu käib alati käsikäes inimliku arenguga
kaugele, olles kaunis ja vapper nagu teie.» 439 «Kõnele, nurjatu, kes käskis sul mind tappa,» küsis d'Artagnan. «Üks naine, keda ma ei tunne, aga keda hüütakse mileediks.» «Aga kui sa ei tunne seda naist, kuidas tead sa ta nime?» «Mu kaaslane tundis teda ja hüüdis teda nii, tema ajas mileediga asju, mitte mina. Tal on isegi taskus kiri sellelt isikult. Otsustades selle järgi, mida ma kuulsin, peab kirjal olema teie suhtes suur tähtsus.» «Aga kuidas sattusid sina kallaletungijaks?» «Ta tegi mulle ettepaneku see töö sooritada kahekesi ja ma nõustusin.» «Ja kuipalju andis ta teile selle kauni ettevõtte eest?» «Sada luidoori.» «Ohoo,» ütles noormees naeratades, «ilmselt olen ma tema silmis midagi väärt. Sada luidoori -- see on juba midagi kahe teiesuguse närukaela jaoks. Nüüd ma saan aru, miks sa nõustusid. Ja ma annan sulle armu, aga ainult ühel tingimusel!» «Ja nimelt?» küsis sõdur murelikult, nähes, et see lugu ei olnud veel lõppenud.
annaabi.ee 
