1343-1345 Põhjused Eestlased tahtsid muistset priiusepõlve tagasi Kuigi maarahvale säilisid isikuvabadused, sundisid uued maaisandad vallutatud põliselanikele peale terve rea uusi makse ja koormisi Eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske, eriti raske oli Põhja-Eestis Ülestõusu käik Algas Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletund kõigile vaenlastele on alanud. Tungiti korraga sakslastele peale ning tapeti kõik, kes olid saksa verd Vallutati Padise klooster, seal tapeti 28 munka ja seejärel põletati klooster maha Eestlased suundusid Tallinna vallutama, lootes, et rootslased tulevad neile appi Liivimaa ordurüütel kutsus eestlaste saadikud Paidesse läbirääkimistele. Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad. Juba algusest peale võtsid
1928.a. Briand-Kelloggi pakt-sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Pakt ei näinud ette karistusi ei sõjaõhutajate ega süüdlaste suhtes.USA üritas tugevdada rahu ja stabiilsust, kuid ei soovinud võtta enda peale vastutust tagada Inglismaa ja Prantsusmaa domineerimine Euroopas ja kogu maailmas. Sõjakolded: 1931- Jaapani kallaletund Hiina aladel Mandzuurias. Jaapan lõi sinna Mandzukuo riigi, mis sõltus Jaapanist. 1935- Itaalia sissetung Etioopiasse. Soov muuta Vahemeri oma sisemereks.1936-1939 -Hispaania kodusõda. Franco diktatuur. 1930. aastatel hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu. Sõjaks hakkasid valmistuma nii need riigid, kes I ms olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks
Moskva vargsi Berliinile. 23 august 1939 kirjutas Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa : Venele Ida-Poole, soome, Eesti, läti, bessaraabia ; Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. MRP tegi Nõukogude liidust ja saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1 sept tungisid saksa väed poolasse ja 17 sept ründas Poolat ka venemaa. Saksa kallaletund Poolale tähistas Teise maailmasõja algust ning prantsusmaa ja suurbritannia kuulutasid 3 sept saksamaale sõja. BAASIDE LEPING Kui maailmasõda puhkes, säilitas eesti valitsus range neutraliteedi. Hoiduti osaliselt isegi mobilisatsioonist. 15 sept tallinnasse sisenes Poola allveelaev Orzel. Seda asuti interneerima, allveelaev põgenes. Kreml kasutas juhtunut selleks, et süüdistada eestit neutraliteedi rikkumises. 24
koosseisu kuuluvaid vähemusrahvaid. Väga tõsikeks kujunes 1917. a. sügiseks sisemine seisukord ka eestis. Vene põhjarinde tagalana oli Eestimaa üle ujutatud Vene sõjavägedest, kes-kaotanud distsipliini ja korratunde - riisusid ja röövisid kohalikke elanikke. Vene vägede omavoli vastu võisid kodanikud kaitset leida ainult enda kaiste organiseerimise teel. Eestit ähvardas aga tol ajal veel uus oht- Saka vägede kallaletund. Kasutaded Vene riigi sõajalise vastupanu nõrgenemist vallutasid Saksa väed 25. augustil 1917. a. Riia linna ja võtsid 8. oktoobril oma alla ka Eesti saared. Saksa vägede maaletulek Saaremaal, Tagalahes tabas Vene vägesid hetkel, mil need ei olnud enam suuteised tõsisemaks vastupanuks. See löök vaenlsase poolt viis täielikku segadusse niihästi Vene väejuhatuse kui ka väeosad. Korratuses asuti evakueerimamaalt toiduaineid ja muid tagavarasid. Vaenlsase eest põgenevad
muutus rahvusvaheliseks konfliktiks. Rahvarinde pooldajad ehk vabariiklasi toetas Nõukogude Liit. Francot ja sõjaväelasi toetas saksamaa, Itaalia, Portugal. Hispaaniasse tuli relvastust, sõjavarustust, vabatahtlikke ja ka võõramaiseid vägesid. Välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katsetamiseks. Kodusõda lõppes 1939 vabariiklaste lüüasaamisega ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda peetakse II maailasõja eelmänguks. Sõjakolded: 1931 Jaapani kallaletund Hiina aladel Mandzuurias. Jaapan lõi sinna Mandzukuo riigi, mis sõltus Jaapanist. 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse. Soov muuta Vahemeri oma sisemereks. 1936-1939 Hispaania kodusõda. Franco diktatuur. Küsimused: 1. Miks hakkas 1930. aastatel Rahvasteliidu tähtsus langema? 2. Too näited, kuidas Saksamaa rikkus Versailles' lepingut? SUUR DEPRESSIOON 1929. aastal tabas maailma võimas vapustus puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis
muutus rahvusvaheliseks konfliktiks. Rahvarinde pooldajad ehk vabariiklasi toetas Nõukogude Liit. Francot ja sõjaväelasi toetas saksamaa, Itaalia, Portugal. Hispaaniasse tuli relvastust, sõjavarustust, vabatahtlikke ja ka võõramaiseid vägesid. Välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katsetamiseks. Kodusõda lõppes 1939 vabariiklaste lüüasaamisega ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda peetakse II maailasõja eelmänguks. Sõjakolded: 1931 Jaapani kallaletund Hiina aladel Mandzuurias. Jaapan lõi sinna Mandzukuo riigi, mis sõltus Jaapanist. 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse. Soov muuta Vahemeri oma sisemereks. 1936-1939 Hispaania kodusõda. Franco diktatuur. Küsimused: 1. Miks hakkas 1930. aastatel Rahvasteliidu tähtsus langema? 2. Too näited, kuidas Saksamaa rikkus Versailles' lepingut? SUUR DEPRESSIOON 1929. aastal tabas maailma võimas vapustus puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis
NSVLiidu vahel. *1939-1943 *PÕHJUSED: Saksamaa häbistamine & allasurumine Hitleri soov taastada suur-Saksamaa, valitseda maailma Majanduskriis MRP Rahulolematus Versailles' süsteemiga Rahvasteliidu nõrkus Lääneriikide lepituspoliitika *SÕJA ALGUS 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale 03.09 Suurbritannia & Prmaa kuulutavad sõja Smaale (,,Kummaline sõda") 17.09 NSVL kallaletund Poolale Sept lõpp Poola purustatud, maa jagati vastavalt 28.09 NSVL-Smaa lepingule Ühine võiduparaad Varssavis *Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSVL vahel(Selter&Molotov) 29.09 Moskvas Vastastikune sõjaline abi kallaletungi (ja ähvarduse) korral NSVL abi Eesti sõjaväele, relvade ja teiste sõjamaterjalidega soodustatud tingimustel Saaremal, Hiiumaal&Paldiskis NSVL sõjaväebaasid(lennukid&laevad)
annaabi.ee 
