Röövimisel oleneb kas vägivald on kaasatud eseme äravõtmise juures. 11. Kelmus, selle erinevus muudest varavastastest süütegudest. Kelmus, pettus - kuritegu võõra vara ja varaliste õiguste vastu, teistest sarnastest kuritegudest erineb meetodi või kallalekippumise vahendite poolest (pettus, kannatanu eksiteele viimises tõe moonutamisega või väära asjaolu välja mõtlemisega, tihti lihtsalt faktide maha vaikimisega). Ühtede varaliste kallalekippumiste liikides – varguses, riisumisel, omistamisel – on kallalekippuja tahe suunatud vahetult asjale, möödudes valdaja või omaniku tahte mõjutamisest. Kaitstav õigushüve on vara. Koosseis – pahateo toimepanija petab vara omajat või käsutajat, pettuse tõttu teeb omanik vara käsutuse. Ta on veendunud, et peab andma ja on õigustatud andma. N: kassapidajale ütlen, et olen Jüri ja nõuan palka, tegelt olen Mart. Kassapidaja ei kontrolli ja annab raha ehk teeb vara käsutuse
õigus seaduse kaitsele selliste vahelesegamiste ja rikkumiste eest. Samast sätet sisaldab ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt103, mille artiklis 17 sätestub, et kellegi isiklikku või perekonnaellu ei tohi meelevaldselt või ebaseaduslikult vahele segada, kellegi korteripuutumatusele, kirjavahetuse saladusele, aule ja reputatsioonile ei tohi meelevaldselt või ebaseaduslikult kallale kippuda. Igal inimesel on õigus seaduse kaitsele selliste vahelesegamiste ja kallalekippumiste eest. EIÕK artiklist 8 aga tuleneb igaühe õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. Artikli teine lause toob välja riive lubatavuse alustena riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse, riigi majandusliku heaolu, korrakaitse, kuriteo ärahoidmise, tervise, kõlbluse, kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitse. 99 Pikamäe, P. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 4¹ komm-d 3.1, 3.2. 100 Samas komm 4.3. 101