teha. Kõigepealt tekib küsimus mis on vägivalla tähendus õpilaste jaoks? Vägivalla mõiste on väga mitmetähenduslik. Kui täiskasvanutele tähendab vägivaldne käitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest füüsiliselt, siis kooliõpilastele pole vägivald ühe-, vaid kolmetähenduslik mõiste. Esiteks, vägivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid; teiseks, vägivald on teisele inimesele füüsiline kallalekippumine ja haiget tegemine; kolmandaks, vägivald tähendab vaimse kannatuse tekitamist seoses koolikiusamisega. Füüsilist vägivalda esineb sagedamini ning seda on togimise ja tõukamise näol koolis kogenud ligi pooled õpilased. Koolis vägivallaga hakkamasaamiseks on mitmeid võimalusi. Enamasti kehtestatakse reeglid ja karistused. Väga tähtis on ka õpetaja aktiivsus ja õpilaste endi tegevus. Kõige rohkem vägivalda esinebki koolis.
Koolivgivald on vga populaarne teema ja hiljuti on sellest aina rohkem rkima hakatud. Vgivalda esineb igas koolis. Kui tiskasvanutele thendab vgivaldne kitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest fsiliselt, siis koolipilastele thendab vgivald midagi muud. Esiteks, vgivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Teiseks, vgivald on teisele inimesele fsiline kallalekippumine ja haigettegemine. Kolmandaks, vgivald thendab vaimse kannatuse tekitamist. Koolivgivalda saab klassifitseerida vaimseks ja fsiliseks vgivallaks. Fsiline vgivald seisneb selles, et lapsed kaklevad omavahel, lihtsalt pannakse teisele jalg taha vi lakse nrgemaid. Vaimne vgivald see-eest nii hsti vlja ei paista. Philiselt seisneb vaimne vgivald narrimises vi lihtsalt selles, et lapsel ei ole spru ja ta on trjutud. Nagu me aru saame,