nõlvadel. Nad on suureks ohuks mägistes piirkondades. Laviini kiirus võib ületada 500 km/h. Tegurid, mis põhjustavad laviinide tekkimise, võib jagada kaheks: meteoroloogilised ning geomorfoloogilised. Esimeste seas on oluliseks õhutemperatuur (sulailm suurendab laviini esinemise tõenäosust) ning sademed (paksu lume korral on laviin ohtlikum ja esinemine tõenäolisem). Geomorfoloogilistest teguritest on olulisemad nõlva kallakusnurk (ohtlikumate nõlvade kallakusnurk jääb 25 ning 60° vahele), ekspositsioon (ohtlikkus sõltub kohalikest oludest, näiteks valdavast tuule suunast) ning kumerus (kumerad nõlvad on nõgusaist ohtlikumad). 7. Kokkuvõte Looduskatastroof on erakorralise iseloomuga loodusnähtus, mis seab ohtu elu, tervise, looduskeskkonna või põhjustab hoonete ja kommunikatsioonide purunemise ning toob kaasa majanduslikku kahju. Loodusõnnetus on "õnnetus" seetõttu, et ta toob endaga kaasa mingid
suureks ohuks mägistes piirkondades. Ohtlikumad piirkonnad on Alpid, Kaukaasia mäestik, Hibiinid, Kesk Aasis ja kõik Põhjamaade mäed. Suuremad laviinid võivad matta enda alla hooneid ja inimmesi. Laviini kiirus võib ületada 500 km/h. Laviine põhjustavad tegurid on meteoroloogilised ja geomorfoloogilised. Meteoroloogiliste tegurite seas on oluline õhutemperatuur, tuul ning sademed. Geomorfoloogilistest teguritest on olulisemad nõlva kallakusnurk ,ekspositsioon ning kumerus. Teede ja külade kaitseks ehitatakse kaitserajatisi, kuid sadu, isegi tuhandeid tonne lund pole võimalik peatada. Lumetorm Erakordselt külmad ilmad ohustavad inimeste ja loomade elu. Tugev lumesadu võib muuta teed läbimatuks ja matta hooned lumealla, seda eriti juhul, kui tuul ajab lume lumehangedeks. Lumesadu ja tugev tuul põhjustavad lumetuiskusid
annaabi.ee 
