jaks. Kõige rohkem kahju tegi kustutusvesi, mis jäätus ja lõhkus müüre ning tekitas pragusid. Tulekahju tekkis sellest, et süttis kolimisvalmis büroohoone Rataskae- vu 2, kust tuli kindlustorni levis. Seda sündmust tähistab torni tippu hiljem paigaldatud tuulelipukukk. Torn taastati 19.saj. alguse väljanägemises. Järjest teravamate konfliktide tõttu Toompea feodaalidega oli linn sunnitud ehitama kaitsemüüri: Aastail 1454-1456 kindlustati Pika jala kallaktee ida- ja lõunakülg kõrge kaitsva paralleelmüüriga. - nii taheti ära hoida vaenulikke rün- nakuid linna tänavatel Seega eraldati juriidiliselt sõltumatu all-linn lõplikult Toompeast. Praegune Toompea-poolne tugimüür pärineb aastast 1781, kui täna- vat laiendati. Lühike jalg Lühike jalg eraldab samuti Toompead all-linnast ja pidi tagama öise rahu linnas. Trepiks ehitati tänav 19. saj. Lühikese jala värav ehitati 15
hoonete vahel Harju tänaval (pole säilinud); - Nunnavärav all-linna lääneküljel Toompea all praegusel Nunne tänaval, mis paiknes umbes praeguse poolelioleva hotelli "Imperial" kohal (pole säilinud); Peale selle asetses linna Toompea poolses küljel kaks vaheväravat, kuid need ehitati koos Toompea- poolse vahemüüriga mõnevõrra hiljem: - Pika jala väravatorn rajati 1380ndatel aastatel ning ta asteseb all-linna Toompeaga ühendava kallaktee Pika jala all-linna poolses otsas ning on säilinud tänini; - Lühikese jala väravatorn, asetseb jalakäijatele mõeldud Lühikese jala Toompea-poolses otsas. Torn rajati 1450ndatel aastatel ja on ümberehitatuna ning 1980ndatel aastatel restaureerituna säilinud tänini. Linna esialgne müür oli 14. sajandil umbes 5 m kõrge ning 1.5 m paks. Müüri kaitsekäik toetus algul puitpostidele, üsna varsti ehitati müür aga laiemaks ning kaitsekäik toetati kaarnishshidele. Müüri
annaabi.ee 
