taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure, saavutades sellega uuelaadse dekoratiivsuse. Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. ,,L' Absinthe" 1879 Neisse kahte inimfiguuri on Degas pannud kogu linnaelu lootusetuse. Roheliseks haldjaks kutsutav absint pakkus võimalust eemalduda ajutiseltki Pariisi elu kalkusest. Rohekas koloriit kujutab absindi hukutuslikkust kogu ühiskonnale. ,,Sinised tantsijannad" ,,Tantsuklass" ,,Baleriin paelu sidumas" 1866- 68 ,,Võidu sõidu hobused enne Suurt Starti" 1886-1888 ,,Naine juuste kammimiselt" Camille Pissarro Iseloomustus Camille Pissarro oli prantsuslasest impressionistlik kunstnik. Tema tähtsusena saab esile tuua visuaalse panuse impressionismi ja post- impressionismi arengusse.
Mes sündi nüüd siin minnoga Perratu ma olle siin: Kes woib mo päle Kaeda? Mo Pat mulle teggi sedda, Et mul johtu ni suur Hedda, Sedde pea nüüd tundma siin, Oh! ma waene Tardo Liin. (Kaebelaulu esimene salm) Temaatiliselt jaguneb ,,itkulaul" kolme, peaaegu sümmeetriliselt ühepikkusse ossa. Esimene sisaldab ka sissejuhatuse ning viimane lõppmoraali. Esimeses osas, pärast ühesalmilist algust, jutustatakse nii Tartu endisest rikkusest ja õnnest kui ka kõrkusest ja kalkusest. Alates 10. salmist jutustab teine osa venelaste tulekust, Tartu vallutamisest 1704. aastal ja sellele järgnevast rõhumisajast. See tipneb 20. salmis mainitud raehärrade poomisega. Kolmas sisuline osa, alates 21. salmist, kõneleb kodanikkonna küüditamisest, linna hävitamisest ja selle varemete väljanägemisest http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=32
annaabi.ee 
