rolli, et lapseeas oleks kergem üle võtta. Teiseks pole võimalik ette kujutada kellegi õpetamis v treenimisprotsesse, kui üldse vanemlikku tasandit ei kasutata. Viimasena tekib täiskasvanutasand. Pole seotud mitte täiskasvanuks saamisega vaid mõtlemisprotsesside arenguga. Sisaldab endas ratsionaalset käitumist ja emotsioonivaba. Kaine, analüütiline ja faktidel põhinev suhtlemine. Ametialased suhtlemised sel tasandil. Rahulikkus, kõrge enesekontroll, kalkuleerivus. Miinustena nt vähene emotsionaalsus tundub kuiva ja kalgina. Võib ka detailidesse kinni jääda. Hakkab tekkima ajaliselt u siis kui mõtlemine hakkab oluliselt muutuma. Meie kultuuris koolimineku aeg. Paralleelne suhtlemiskäik- vastused ja küsimused ühtede tasandite peal. Teisalt. Võib olla ülevalt alla suhtumine. Ristuvad TAd. Nt keegi müksab kedagi ja mõlemad on et ää tropp sinu süü. Kolmas- vahetavad infot omavahel. Tegelt aga lisainfo- varjatud suhtlemiskäik.
Kolmel suhtlemistasandil, igal neist, on oma plussid ja oma miinused. Järgnevalt ülevaade neist. Vanema tasand - + keelud, käsud, reeglid, seadused, reaalne roll kasvatamisel, energia- autoritaarsus, jäikus, kamandamine, vahel säästlikkus, autoriteetsus madal enesekriitika Täiskasvanu tasand - + emotsionaalne pidurdatus, fantaasiavaesus, rahulikkus, vaoshoitus, kalkuleerivus ülemäärane kahtlemine Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 51 Mõjutamine ehk interaktsioon Lapse tasand - + pidurdamatus, pelglikkus vaimustuvus, uudishimu, impulsiivsus, kujutluslend
annaabi.ee 
