turuolukord on muutunud, toote kasutusaeg on muutunud jms. Sellega seoses on hakanud paljud ettevõtted kasutama tänapäevast ABC kuludekalkuleerimismeetodit, mis tähendab, et kui siiani on kasutatud kulukandjana teenust või valmivat toodet, siis järjest enam minnakse üle tegevuspõhisele kuluarvestusele kus kulukandjaks on tegevus. Samas aga ettevõtted on erinevad, mis tähendab, et iga ettevõte peab valima arvestusmeetodi individuaalselt, nii et kasutatavad kalkulatsioonimeetodid kajastaksid piisavalt täpselt toimuvaid protsesse. Ettevõtte jaoks on peamine teada kui palju toodetav toode või teenus maksma läheb, sest ilma selleta ei saa teha ka õiget hinnapakkumist. 19 VIIDATUD KIRJANDUS 1. Haldma, T; Karu, S. Kuluarvestussüsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko, 1999 2. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997 3. Karu, S
omahind= kogus kogus Traditsiooniliselt vaadeldakse kulukandjatena tooteid, järjest enam on hakatud vaatlema kulukandjatena tegevusi, kuna teatud tegevuste tulemusena sünnivad tooted. Järelikult hinnatakse tegevusi ja nende teostamiseks tehtud kulude optimaalsust. Nendest arusaamadest lähtudes on välja arendatud ettevõtetes tegevuspõhise kuluarvestuse süsteemid. Põhiprobleem omahinna kujundamisel on piisavalt konkreetne: kas kasutatavad kalkulatsioonimeetodid kajastavad piisavalt objektiivselt tootmiskeskkonda ja selles toimuvaid protsesse. Peamine vajadus on teada , kui palju toode või teenus meile endile maksma läheb. Ilma selle teadmiseta on keeruline teha pakkumist hinna osas. 106 Tegevuspõhine kuluarvestus kujutab endast metoodikat , mis mõõdab kulusid ning tegevustega, kuluressurssidega ja kulukandjatega seotud tulemusi
annaabi.ee 
