SISSEJUHATUS Lennundus pole pelgalt lihtsalt lennukite või muude õhusõidukitega seonduv tegevusala. See on midagi erakordset, toetudes füüsikaseadustele ja inimpiiride võimetele suudeti meie oma homo sapiens sapiens ehk tänapäeva Maal elav inimene õhku viia. See oli raske ning aeganõudev protsess, kust ei puudunud inimohvrid ega vrakkidest järelejäänud hunnik vanarauda. Kõik põhines katse-eksitus meetodil sel vanal ajal, polnud arvuteid ega muid kalkulatoorseid vahendeid millega kindlaks teha see ja too kindel vahemaa/kaugus/võimalikkus, et katsetus üldse õnnestub. Kõhutunne ja puhas julgus olid lennunduse alustala. Lennunduse, siinkohal modernse lennunduse alguseks märgitakse aastat 1783, mil Montgolfieri vennad disainisid omanäolise kuumaõhupalli, mis oli disainilt väga ebapraktiline ja ka juhitamatu. Sellest snitti võtnud Jean-Pierre Blanchard ehitas oma versiooni kuumaõhupallist ja lendas sellega üle Inglise kanali aastal 1785
· Tegevuse planeerimisel peab kõigepealt võrdlema oodatavaid tulusid ehk sissetulekuid nende saamiseks tehtavate kulutustega. Kui tulud kuludest suuremad, tekib ettevõtte kasum, kui vastupidi, siis ei ole see projekt vastuvõetav. · Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid (arvestuslikke kulusid), need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. · Enam kasutatav näitaja on kasumi suhe ettevõtte käibesse. · Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu, kasuminumber tema sama perioodi tuludega.
Prognoositav tulu on väiksem kui palga ja rendi saamisel. Ettevõtlusega tegelemisel on peale raha saamise võimaluse ka mitterahalisi faktoreid. Näiteks eneseteostus, oma otsustamise vabadus, huvi jne. Kuid lisaks sellele võib ettevõtte arenedes teenida ka suuremat tulu. 21 3. Tegelikud ja kalkulatoorsed kulud. Erinevate ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid. Kalkulatoorsed kulud ( nimetatakse ka arvestuslikeks kuludeks) on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. Ennu kaupluse korral on selleks üür. Kuna Ennu pood asub oma majas ei pea Enn teistele ruumide kasutamise eest renti maksma. Tavaliselt on rent üks olulisemaid ettevõtte kulusid. Näiteks kesklinna rendihinnad on palju kõrgemad kui äärelinnas.
annaabi.ee 
