Seda iseloomustas suurte, üksteisest selgelt eristatud siledate värviväljade kasutamine. Mõnel maalil oli kasutatud ainult kahte või kolme, äärmisel juhul isegi ühte värvi. Maalilisejärgse abstraktsionistimi loojateks peetakse JOSEF ALBERS'i (1888-1976), MARK ROTHKO't (1903-1970), BARNETT NEWMAN'i (1905-1970), AD REINHARDT'i (1913-1967). Maalilisejärgne abstraktsionism jagunes omakorda kahte suunda: ,,KALKSERVNE" (hard-edge) MAALIKUNST ja ,,VÄRVIVÄLJADE" (colour-fields) MAALIKUNST. Kalkservsus tähendas, et värvilaikude piirid maalipinnal olid täpsed ja selged. Selles stiilis maalingutel näeb kahte-kolme suurt siledat, ilma varjundite ja modulleerimiseta, ilma pintslijälgedeta värvipinda, mis üksteisest teravalt eristuvad. Hiiglaslikke värvipindu on raske pidada kompositsiooni elementideks, vaid kogu pilt muutub ühtseks, liigendamata üksuseks
(post-painterly). Seda iseloomustas suurte, üksteisest selgelt eristatud siledate värviväljade kasutamine. Mõnel maalil oli kasutatud ainult kahte või kolme, äärmisel juhul isegi ühte värvi. Maalilisejärgse abstraktsionistimi loojateks peetakse JOSEF ALBERS'i (1888-1976), MARK ROTHKO't (1903-1970), BARNETT NEWMAN'i (1905-1970), AD REINHARDT'i (1913-1967). Maalilisejärgne abstraktsionism jagunes omakorda kahte suunda: ,,KALKSERVNE" (hard- edge) MAALIKUNST ja ,,VÄRVIVÄLJADE" (colour-fields) MAALIKUNST. Kalkservsus tähendas, et värvilaikude piirid maalipinnal olid täpsed ja selged. Selles stiilis maalingutel näeb kahte-kolme suurt siledat, ilma varjundite ja modulleerimiseta, ilma pintslijälgedeta värvipinda, mis üksteisest teravalt eristuvad. Hiiglaslikke värvipindu on raske pidada kompositsiooni elementideks, vaid kogu pilt muutub ühtseks, liigendamata üksuseks. Seda
annaabi.ee 
