• Vett mitteläbilaskvad paisud ehk umbpaisud – betoon või pinnasepaisud • Vett läbilaskvad paisud ehk äravoolupais– seadmete kaudu mida nim veelaskudeks – Ülevoolupais – veelask asub paisu harjal – Põhjalasuga läbivoolupais– veelask asub paisu kehas – Süva- ja põhjalasuga läbivoolupais - veelask asub paisu kehas Gravitatsioonipaisud kaljusel pinnasel Pinnase liigitus ja ettevalmistus Kaljupinnasteks loetakse tardkivimid, magmakivimid ja graniit. Ka settekivimid, liivakivimid, lubjakivid, paas. Esimestel hea kandevõime survetugevusega 32*104 kPa. Settekivimitel aga 3 – 28*104kPa. Poolkaljused pinnad – kipsid, kivisoolad, merglid Ehituslikult kokkusurumatud kuid liigniiskuse korral kaotab tugevuse. Aluspinnasega paremaks kontaktiks eemaldada kattepinnas. Süvendid peale kultuurkihi eemaldamist (praod, lõhed) täita betooni, bituumeni, liiva, saviga.
Kordamine: 1. Kirjelda loodusliku kivimi kaevandamise võtteid. 2. Kirjelda karjäärist saadud toorme töötlemise võtteid. 3. Mis on sõmerad looduskivimaterjalid? 4. Kus kasutatakse liiva kui ehitusmaterjali? 5. Kus kasutatakse kruusa kui ehitusmaterjali? 6. Milleks kasutatakse savi kui ehitusmaterjali? 5.8. Pinnased teedeehituses Teede muldkehad ehitatakse üldjuhul töödeldud või töötlemata pinnase materjalidest. Mineraalpinnased jagunevad kaljupinnasteks ja sõmerateks pinnasteks. Kaljupinnased. Need kujutavad endast ühtset või pragunenud ala. Survetugevuse järgi jagunevad kaljupinnased: väga tugevad, tugevad, keskmised, vähetugevad, nõrgad, väga nõrgad. Sõmerad pinnased. Sõmerad pinnased jagunevad omakorda: 65 munakivid, veeriskivid, kruus, liiv, tolm, savi.
annaabi.ee 
