Eestis) · Arusaam, et "lind petab ära"; või: "lind situtab ära" (Hiiumaa) · Linnud kui sõnumitoojad regilauludes · Vaeslapsest saab lind (kägu, pääsuke) muinasjutuna ja lauluna · Endelinnud: kägu, kurg jt. Kurgede eksitamise komme sügisel ja kevadel tuli uskumusest, et kured talvituvad teispoolsuses. Linnud eksivat ära ja hakkavat keerdu lendama. Kurg on rahvausundis surma- ehk toonelinnuks. · Veelinnud kaljumaalingutel · Ilmalind loomislaulus; sukeldujalind dualistlikes loomislugudes · Uskumused Linnutee kohta: nimetused Linnurada (saartel), Kuretee (Harjumaal), Sirgutee ja Tsirgutii (Setu), ka taevatee, taevatänav, taevarida, taevapeenar, talipeenar (Läänemaa), vrd soome linnunrata, vadja taiva maatie. · Lindude seos teispoolsuse või surnute asupaigaga 26. Too välja sarnasusi ja erinevusi soome-karjala ja obi-ugri karukultuses, sellesse
Ühest tõlgendust nende kohta ei ole. Harilikult on koopamaalingutele omane, et puuduvad korralikud situatsioonid, ei ole ühendatud mingi tegevusega. Umbes 10 000 aastat tagasi koopamaalingud kadusid. Miks, selle põhjust ei teata. On oletatud, et kuna kliima soojenes, siis osa elanikest siirdus põhjapõtrade kannul põhjapoolsetele aladele. Need, kes paigale jäid võisid olla liiga seotud toiduhankimise ümberkorraldamisega ja jooniste tegemiseks enam aega ei jäänud. Vanimaks motiiviks kaljumaalingutel peetakse käekujutisi, mida dateeritakse Aurignaci aega, st ülempaleoliitikumi algusesse. Tehtud on nad kas punase või mustaga. Leitud on neid mitmest koopast, nt Altamirast Hispaaniast. Käekujutiste juures on sageli näha mitmesuguseid vigastusi (puuduvad sõrmelülid, sõrmed). Käejäljendite tõlgendusi mitmeid, ühtset arusaama ei ole (nt tegu on kohalolemist tõendava märgiga, st see, kes mööda käike roomas ja lõpuks koopasse jõudis, tegi sinna oma käest jälje mina olin
annaabi.ee 
