meetodil. Mõõdeti sütt, mis saadi 1980. aastate väljakaevamistel. Tulemuseks saadi 15 500±700 aastat tagasi ja 15 910±230 aastat tagasi. Hilisem kiirendi-massispektromeetria andis samade proovide kohta tulemused 14 520±260 aastat tagasi ja 14 480±250 aastat tagasi. Solutré ajastu proovi (luust kunstiese) kohta andis kiirendi-massispektromeetria vanusehinnanguks 18 450±320 aastat tagasi. Kaljukunsti ja väikeste kunstiesemete vahel on stiililisi paralleele. Mõnedele emahirveabaluudele on graveeritud sama looma kujutised, kelle pead on samas tehnikas ja stiilis kujutatud ka kaljujoonisel. Kiirendi-massispektroskoopia on dateerinud ühe niisuguse Madeleine'i ajastu luugraveeringu vanuseks 14 480±250 aastat. Kasutatud kirjandus Internet · http://kunstilugu.paideyg.ee/ · http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/ · http://wapedia
äärte lahtimurdumisel. Maalid kujutavad jääaegseid loomi. Põhiliselt on kujutatud piisoneid, hobuseid ja hirvi. Piisoneid on kujutatud söövatena, lamavatena, jooksvatena ja ka haavatutena. Figuuride pikkus ulatub kahe meetrini. See, et maaliti põhiliselt piisoneid, näitab piisoni tähtsust jahiloomana. Nende maalide juures võidi läbi viia jahieelseid rituaale. Figuurid on maalitud eri aegadel ja erinevaid tehnikaid kasutades. Kaljukunsti ja väikeste kunstiesemete vahel on stiilis paralleele. Mõnedele emahirveabaluudele on ristkülikukujulisi, koonusekujulisi, võtmekujulisi ja trepikujulisi märke, negatiivkäelabasid ja ,,makarone". Viimased kujutavad endast savisele seinale käega veetud jooni. Enamasti on need punase värviga ja neid peetakse Altamira koopa vanimaks kaunistuseks. Hiljem on lisatud musti maale , seejärel mitmevärvilisi ja seejärel jälle musti figuure.