sel ajal, siis nende jäljed on minema pühitud. Me võime arvata, et mõnel soojemal jäävaheajal oli Eesti ala inimasustatud. Näiteks viimasele suuremale jääajale eelnenud vaheajal, mis on enam kui 116 000 aastat tagasi, oli siinne kliima palju soojem kui tänapäeva Eestis ning siin kasvas Lõuna- ja Kesk-Euroopale iseloomulikud taimed. Ainsaid tõendeid, et jäävaheaegadel Läänemere äärne ala asustanud oli, on leitud Kesk- Soomest Karijoel asuvast Susiluola kaljukoopast, kust leiti mõned primitiivsed kivist tööriistad, mille vanust hinnatakse 120 000 125 000 aastale. Viimane jääaeg, mida nimetatakse Weichseli jääajaks, algas umbes 116 000 aastat tagasi. Perioodi alguspoole oli Eesti ja Skandinaavia alad jäävabad, kuid kliima siiski karm. On leitud tõendeid, et see ala oli asustatud karvaste mammutite poolt. Peagi aga kliima külmenes veelgi ning umbes 24 000 22 000 aastat tagasi saavutas mandrijää
Elame ka praegu jäävaheajal. Ei ole kindlat seisukohta, miks jääajad on juhtunud, see on seotud kogu maakera kliimaga. Viimase jääajal ulatus jää poolele 15 Saksamaale, seega oli ka lõunapoolsetel aladel teistsugune taimestik ja loomastik. Soomest on leitud muistis, mis näitab, et viimasel jäävaheajal u 125 000 aastat tagasi on ka seal olnud inimasustus. Muistis leiti Kesk - Soomest Susiluolo kaljukoopast. Selle koopa kaevamisel leiti mitu settekihti umbes 2 m paksuselt, settekihid tekkisid viimase jääaja tõttu. Koopa põhjast avastati primitiivseid kiviesemeid ja kilde ning veidi söejäänuseid. See näitab, et seal on elanud inimesed, täpsemalt neandertaallased. Neandertaallane võis seega elada ka Eestis, aga siin pole nende jälgi võimalik leida jääaja tõttu. Jääaegades endas on olnud ka väiksemaid jäävaheaegu. Nüüd on uuritud
annaabi.ee 
