Läänemere kaudu kulgeb nn. Valge mere-Läänemere rändemagistraal, mida kasutavad paljud Põhja-Jäämere rannikul ja tundraveekogudel pesitsevad linnud, kes lendavad Lääne-Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Tüllastest: vöötsaba-vigle, väikerisla, suurrisla, ja kõvernokk-risla. Änlastest: laisaba-änn ja pikksaba-änn. Lõolastest: sarviklõoke. Partlastest: suur- laukhani. Eksikülalised. Neid satub Läänemerre selle eraldi asendi tõttu suhteliselt harva. Merelindudest: kaljukajakas, lunn, lühinokk-tikk. Haruldaseks on Arktikas pesitsev kuninghahk, põhjapoolsetest liikidest puna-veetallaja.
5. Näiteid ja järeldus käitumise kunstliku valiku eksperimentidest. Kärbsed kiiremad paaritujad ja aeglasemad. Juba 7 põlvkonna pärast oli paaritumiskiirus tunduvalt erinenud. 6. Võrdleva meetodi rakendamine käitumise evolutsiooni uurimisel. Võrreldakse üht liiki teisega. Olemasolevaid liike omavahel. Mitmeliigiline võrdlus. 7. Näited käitumise kujunemise põhjuste selgitamisest ühe liigi võrdlemise teel teiste liikidega. Kaljukajakas elab kaljuseinas. Pojad ei karda nii väga kiskjaid, sest neil ei ole seda vaja. Ei liigu eriti pesast välja, sest võivad kukkuda. 8. Probleemid võrdleva meetodi kasutamisel käitumise evolutsiooni uurimiseks. (1) seos käitumismustri ja mingi muu tunnuse vahel võib olla juhuslik, mitte põhjuslik (2) isegi mitmeliigiliste võrdluste puhul on ikkagi keeruline tõestada, mis on põhjus, mis tagajärg (3) liik ei pruugi olla parim võrdlusühik
Läänemere kaudu kulgeb nn. Valge mere – Läänemere rändemagistraal, mida kasutavad paljud Põhja-Jäämere rannikul ja tundraveekogudel pesitsevad linnud, kes lendavad Lääne- Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Tüllastest: vöötsaba-vigle, väikerisla, suurrisla ja kõrvenokk- riska. Änlastest: laisaba-änn ja pikksaba-änn. Lõolastest: sarviklõoke Partlastest:suur-laukhani. Eksikülalised. Neid satub läänemerre selle eraldi asendi tõttu suhteliselt harva. Merelindudest: kaljukajakas, lunn, lühinokk-tikk. Haruldaseks on Arktikas pesitsev kuninghahk, põhjapoolsetest liikidest puna-veetallaja. LÄÄNEMERE IMETAJAD Hülglased. Randalhüljes ei talu jääd ja elab seetõttu peamiselt Läänemere jäävabas lõunaosas, eriti Rügeni saare ümbruses. Eesti vetesse satub väga harva. Randalhülge elupaigaks on rannalähedased merealad. Poegib suve alguses, sünnitades ühe poja, kes on kohe suuteline ujuma. Viigerhüljes. Elukohaks on Põhja-Läänemere bassein
annaabi.ee 
