0,7% o Valmis virdes K.A. sisaldus peab olema m.a. 1,6% · Klassikaline meetod o Naturaalse kalja valmistamiseks tuleb linnaseid kääritada. o Kääritamine toimub õlle standaartse tehnoloogia järgi, kasutatakse õlle tehnoloogia seadmeid · Kalja kontsentraadi kasutamine o Kalja virde valmistamiseks alguses kasutatakse ainult 70% kontsentraati, ülejäänud 30% lisatakse pärast kääritamist kaljale omase aroomi andmiseks. o Kalja virre kontsentraat lahjendatakse veega temperatuuril 30-35°C vahekorras 1: 2-2,5 ja seejärel pumbatakse kääritamistanki, kuhu lisatakse vett virre kontsentratsiooni 1,4-1,6% saavutamiseni. o Samasse tanki lisatakse ka 25% kogu suhkrusiirupi kogusest. Seda tehakse selleks, et vältida liigset alkoholi tekkimist käärimise ajal. o Kalja virde käärimine toimub kääritamistankis.
Raamil oli süvend, kuhu küna asetati. Künal oli samast puust kaas ja seda kasutati ainult leivategemiseks. Vaheajal hoiti leivaküna kas viljaaidas või rehetoas - kuivas puhtas kohas. Leivaküna ei tohtinud pärast leivategemist pesta, vaid see kaabiti nüri noaga puhtaks. Nii jäi küna seintele mingil määral vana juuretist, et uus leib paremini hapneks ja kääriks. Kokkukaabitud kaapest tehti nn. kaapekakk (minileib), mis pandi kaljatõrde likku kaljale rammuks ja maitseks. Kui aga leivategemise vahe oli 2-3 kuud, tuli küna enne tarvitamist põhjalikult keeva veega puhtaks küürida. Sama tehti ka siis kui võeti kasutusele uus leivategemise nõu. Leivategemise eelõhtul toodi aidast vakaga jahu ning leivanõu tuppa sooja, et leivatainas kiiremini käärima hakkaks. Sooja toodi ka juuretis (hapu tainas eelmisest leivataignast). Hapu leivatainas Kõigepealt valati leivakünasse toaleiget vett. Sellesse peenestati leivajuuretis ning siis
annaabi.ee 
