sõdureid. propaganda pealt surumine. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL (1939-1945) I. BAASIDE AJASTU EESTIS 1. Teise maailmasõja algus: 1939.aastate teisel poolel pingestusid Euroopas rahvusvahelised suhted. Hitler asus ellu viima SuurSaksamaa loomise idee ning oli 1939 aasta suveks hõivanud Austria. Tsehhoslovakkia ja Memel piirkonna (Kalipeda). Suurbritannia ja Prantsusmaa järgisid suhetes Saksamaaga niinimetatud lepituspoliitikat lootuses, et järeleandmisi tehes on võimalik Hitleri agressiivsust peatada. Vaatamata sellele esitas Saksamaa üha uusi territoriaalseid nõudeid, tahes Poolat oma kontrolli alla niinimetatud Poola koridori ning Danzigi vabalinna. NSVL hakkas sellises olukorras märkima diplomaatilist topeltmängu lääneriikide ja Saksamaaga, kompides pinda, kumb pool
Kanadasse, Austraaliasse. Piirid: Leedu võitis läänes Sks arvelt Klaipeda, idas said Vilniuse, kuid kaotasid maad Valgevenele. Eesti kaotas 5%, Läti 2% maast. + 1946 Preisimaa-Königsberg muudeti Kaliningradi oblastiks Poola-Leedu vahel, kuhu toodi venelased. Soome kaotas Karjala. Elanikkond: Läti&Eesti kaotasid 1/3. Kadusid baltisakslased, juudid, romad, rannarootslased. Hakkasid lisanduma uusasukad. Vilnius leedustati 1945-47. Enim linnadest kannatasid Narva, Paldiski, Siauliai, Kalipeda, Daugavpils, Jelgava. Vastupanu, repressioonid ja kollektiviseerimine Tugevaim relvastatud vastupanu Leedus, sest rohkem inimesi + vähem sks mobilisatsiooni: Leedu Vabadusvõitlejate Liit, mida juhtis Jonas Zemaitis, hukkus 20 000/50 000. Eesti ja Läti omad tegutsesid väikestes salkades, hukkus 2000. NL üritas tekitada kodusõja muljet, imbuda vastupanuliikumisse feik-metsavendadega ning suutsid paljastada Lääne spioon-metsavennad (nt MI6-st).
annaabi.ee 
