Vahest oli kõige uhkemad ehitised islami pühakojad- Mosee. Araablased võtsid palju üle Bütsantsi ja Pärsia ehituskunstist. Hoontel olid sambadja üleval olid suured kuplid. Seinu kaunistasid geomeetrilised kaunistused. Iga mosee juurde kuuluvad minaretid- kõrged sihvakad tornid, mille tipust vaimulikud viis korda päevas rahvast palvusele kutsuvad. Maljudes pühakodades rajati paleesid kõrgetele aukandjatele. Eriti suursugune oli bagdadi kaliifiloss arvukate purskkaevude ja ilu- ning viljapuuaedadega. Teadus. Aaabia valitsejad hoolitsesid väga teaduse arengu eest. Araabias oli suur raamatukogu ja observatoorium. Araablaste teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt. Paljude kreeka õpetlaste töid tõlgiti araabia keelde . Väga kuulus oli Ibn Rusd arvast, et kogu jumalik tartkus on juba kirja pandud ja pühendas kodu oma elu aristotese tööde uurimisele ja selgitamisele
Araablased võtsid palju üle Bütsantsi ja Pärsia ehituskunstist. Hooneid toetati arvukate sammastega ja ülalt katsid neid sageli kõrged kuplid. Seinu ehtisid suured kaunistused, sest inimeste kujutamist koraan ei lubanud. Iga mosee juurde kuuluvad minaretid kõrged sihvakad tornid, mille tipust vaimulikud viis korda päevas rahvast palvusele kutsuvad. Rajati ka uhkeid paleesid kaliifidele ja teistele kõrgetele aukandjatele. Eriti suursugune oli Bagdadi kaliifiloss arvukate purskkaevude ja ilu- ning viljapuuaedadega. Samuti hoolitseti teaduse arengu eest. Araabia teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt. Paljude kreeka õpetlaste tööd tõlgiti araabia keelde. Eriti kõrgelt hindasid araablased kreeka filosoofi Aristotelest. Kuulus araabia õpetlane, Hispaaniast pärit Ibn Rusd ( euroopapäraselt Averroes ) arvas, et kogu jumalik tarkus on Aristotelese teostes kirja pandud. . Araabia üheks kirjanduse tähtteoseks peetakse ,, Tuhat ja üks ööd ,,
annaabi.ee 
