jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad suutsid alistada Rabat-Sale mereröövlid Alouitide valitsemisajal esimesed olulisemad välispoliitilised kokkulepped Maroko oli esimene maailma riik, kes 1777. a. tunnistas USA iseseisvust Vanim kehtiv sõprusleping Ameerika ja Maroko vahel
jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad suutsid alistada Rabat-Sale mereröövlid Alouitide valitsemisajal esimesed olulisemad välispoliitilised kokkulepped Maroko oli esimene maailma riik, kes 1777. a. tunnistas USA iseseisvust Vanim kehtiv sõprusleping Ameerika ja Maroko vahel
kalifaat kiiresti laienema, sest: 1. minnes sõjaretkedele naabermaadesse, loodeti vabaneda kohalikest sõdadest 2. naabermaad olid rikkad, sõjameestele maksti palka olenevalt sõjasaagist 3. naabermaad olid soodsamate tingimustega, et tegeleda põlluharimise ja karjakasvatusega 4. dzihhaad koraan lubas usulevitamise teel surnud otse paradiisi Läänes jõuti välja Pürenee poolsaareni, idas jõuti välja Indiani ja põhjas Kaukaasiani. Esialgu oli tegemist Araabia kalifaadiga, mille keskuseks võis pidada Mekat. Esile tõusis Damaskus ja siis nimetati riiki kui Damaskuse kalifaat. Pärast Damaskust tõusis esile Bagdad, siis nimetati kalifaati Bagdadi kalifaadiks. Cordoba kalifaat moodustati Pürenee poolsaarele. Üldkalifaadist eraldus ka Egiptuse kalifaat. Kaliifile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Kalifaat oli teokraatlik riik. Kaliifi esimene abiline oli vesiir kui peaminister. Kirju omavad rahvad juudid (Vana Testament), kristlased (Piibel)
66-73.a. toimunud Juudi sõja tulemusena hävitati 70.a. Jeruusalemma linn, s.h. Jahve tempel. Bar-Kohba ülestõusu (132-135) mahasurumise järel keelas keiser Hadrianus juutidel Palestiinas elamise, provints sai uue nime - Syriae Palaestina, Jeruusalemm nimetati Aelia Capitolinaks. Pärast Rooma impeeriumi jagunemist 395.a. läks Palestiina Ida-Rooma (Bütsantsi) koosseisu. 634.a. vallutasid piirkonna muhameedlased ning liitsid ta Araabia kalifaadiga. Pärast Bar-Kohba ülestõusu ning juutide väljasaatmist toimus oluline juutide diasporaa suurenemine, seni eelkõige tihedalt Palestiinaga seotud juutide ajalugu laienes üle tema piiride. Õigusajalooliselt tähendas viimane asjaolu, et vana-heebrea õiguse toimimispiirkond laienes tuntavalt, sest omariikluse kaotanud juudid "võtsid" oma õiguse kaasa. Siinjuures on oluline eelkõige Talmudi roll. 2. ÕIGUSLIK ARENG 2.1. Heebrea õigus üldiseloomustus